Naxçıvan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
12. rida:
}}
 
'''Naxçıvan''' (varem ka '''Nahhitševan''') on linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Nahhitševan|Nahhitševani Autonoomse Vabariigi]] pealinn. See asub Bakuust 450 km läänes, [[Zangezuri ahelik]]u eelmägedes, [[Nahhitševani jõgi|Nahhitševani jõe]] paremkaldal, 873 m kõrgusel merepinnast.
 
Linna nime päritolu kohta on eri teooriaid, kuid keeleteadlased on üksmeelel, et nime tagumine osa on [[armeenia keel|armeenia]] sõna ''avan'' ("linn").
 
Kohaliku traditsiooni järgi olevat Naxçıvani asutanud [[Noa]] pärast suurt veeuputust ning seal olevatki ta surnud ja maetud. [[Movses Khorenatsi]] teatel olla [[Armeenia]] kuningas [[Tigran I]] 2. sajandil eKr asustanud Naxçıvani [[Meedia riik|Meedia]] sõjavangid. Ajaloolistest allikatest mainib linna esimesena [[Ptolemaios]]e "Geographia" Naxouana nime all ([[Vanakreeka keel|kreeka keel]]es Ναξουὰνα). Hiljem on linn kuulunud Bütsantsi, Armeenia ja Gruusia riiki, 1401. aastal vallutas selle [[Timur]], pärast teda Ottomanid ja Pärsia ning 1828. aastal annekteeris piirkonna [[Vene keisririik]], kus linn kuulus [[Jerevani kubermang]]u. 1896. aastal oli Naxçıvanis 7433 elanikku, neist umbes kaks kolmandikku aserikeelsed moslemid ja kolmandik armeenia kristlased. Oktoobrirevolutsiooni järel jäi linn [[Taga-Kaukaasia Komissariaat]]i, oli algul Türgi ja pärast Briti okupatsioonivägede valduses, anti 1919. aastal Armeeniale, kuid okupeeriti 1920. aastal taas Türgi ning lõpuks Nõukogude Venemaa poolt, kes lõi [[Nahhitševani NSV]] keskusega Naxçıvanis. Türgi ja Venemaa rahulepingute alusel muudeti see 1924. aastal ANSV-ks [[Aserbaidžaani NSV]] koosseisus.
 
Linna idaosas asub palverändude sihtkoht, looduslik [[Ashabi-Kahfi koobas]]. Kultuuriasutustest on taastatud nõukogudeaegne ooperiteater, rajatud Heidar Alijevi nimeline kultuuripalee ja Heidar Alijevi muuseum, samuti Armeeniaga peetud võitluse teemaline Memoriaalmuuseum. Naxçıvanis tegutseb kolm kõrgkooli: [[Naxçıvani Riiklik Ülikool]], Naxçıvani Eraülikool ja Naxçıvani Pedagoogiline Instituut. 1970. aastatel rajati [[Naxçıvani lennujaam]].
 
2012. aastast on Naxçıvani sõpruslinn [[Batumi]] Gruusias. 2018. aastal oli Naxçıvan [[islami kultuuripealinn]]. Linnast pärines Aserbaidžaani kõige pikaajalisem valitseja [[Heidar Alijev]].
 
[[Kategooria:Aserbaidžaani linnad|Naxcivan]]