Paldiski merekool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
uus tekst |
korrektuur |
||
4. rida:
=== Koolimajad ===
[[Fail:SMF3718 33F 1.jpg|pisi|Paldiski esimene merekoolihoone Jüri tänava poolt, Saaremaa muuseum<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.muis.ee/museaalview/2685093|pealkiri=Paldiski merekool|väljaanne=muis.ee|aeg=|vaadatud=01.03.2020}}</ref>]]
Esimeseks koolihooneks oli hilisema linnavanema [[Theodor
[[Fail:Merekool.tif|pisi|Paldiski merekool 1910. aasta postkaardil]]
Uus maja ehitati 1904. aastal ja seda on kujutatud pea kõikidel postkaartidel (koos [[Paldiski Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu hoone|Pritsumaja]], [[Peetri kindlus|Muula mägede]] ja raudteehoonetega, harvem [[Nikolai kirik Paldiskis|Nikolai]] ja [[Jüri kirik Paldiskis|Jüri]] kirikuga) ehk kuulub kindlalt Paldiski maamärkide hulka. Pärast merekooli evakueerimist ja uuesti avamist Paldiski asemel Tallinnas, sai linn maja omale ning seal asus algkool, gümnaasiumi eksisteerimise aja (1926-1935) [[Paldiski ühisgümnaasium|gümnaasium]]<nowiki/>iklassid, koolidirektori ja -teenija korterid ja lõpuks uuesti algkool. Suuremad remonditööd (uus katus, elektri- ja küttesüsteem) tehti veel 1939. aastal. Koolimaja tuli nõukogude mereväele üle anda 1.04.1940. See on üks kümnekonnast Paldiskis säilinud ennesõjaaegsest ehitusest, 1990-tel aastatel asus hoones linnavalitsus, nüüd seisab aga tühjana.▼
▲Uus maja ehitati 1904. aastal ja seda on kujutatud pea kõikidel postkaartidel (koos [[Paldiski Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu hoone|Pritsumaja]], [[Peetri kindlus|Muula mägede]] ja raudteehoonetega, harvem [[Nikolai kirik Paldiskis|Nikolai]] ja [[Jüri kirik Paldiskis|Jüri]] kirikuga). Pärast merekooli evakueerimist ja uuesti avamist Paldiski asemel Tallinnas, sai linn maja omale ning seal asus algkool, gümnaasiumi eksisteerimise aja (1926-1935) [[Paldiski ühisgümnaasium|gümnaasium]]<nowiki/>iklassid, koolidirektori ja -teenija korterid ja lõpuks uuesti algkool. Suuremad remonditööd (uus katus, elektri- ja küttesüsteem) tehti veel 1939. aastal. Koolimaja tuli nõukogude mereväele üle anda 1.04.1940. See on üks kümnekonnast Paldiskis säilinud ennesõjaaegsest ehitusest, 1990-tel aastatel asus hoones linnavalitsus, nüüd seisab aga tühjana.
=== Kursandid ===
Õpetus oli kuulutatud toimuma eesti, rootsi ja saksa keeles; siis eesti, vene ja saksa keeles ning 1889. aastast lubati õpetada ja eksameid teha vaid vene keeles. Kooli võeti vastu kõik, kes lugeda ja kirjutada oskasid ja vähemalt ühe merereisi (aasta merel) olid teinud. See andis suurepärase võimaluse ka kehvematest oludest noormeestele parema töö peale saada ning eriti algaastatel oli eestlastest õppurite arv küllaltki suur. Koolis ei olnud õppemaksu ning õppevahendid olid samuti kooli poolt.
Katsed toimusid tavaliselt märtsi lõpul, esimestel aastatel Tallinnas, hiljem ka Riias ja [[Mangaļmuiža mõis|Magnushofis]], vaid rannasõidukapteneid eksamineeriti mõnel aastal ka Paldiskis. Sakala<ref>''Sakala'' 16:2, 21.04.1879 Baltiskast. Laevameeste kool</ref> kirjutab 1879. aastal eksamitest ja lisab: "Baltiska kool seisab oma tubli kooliõpetaja A. Feldhuhni juhatuse all ja on kolme aasta sees juba 17 tüürmanni välja koolitanud, kes kõik kohe ametisse saivad." Edaspidi (välja arvatud 1880 ja 1905) avaldati kõigi eksamite sooritanute nimed ajalehtedes: neid oli 171 rannasõidukapteni (ei ole arvestatud 20. sajandil Paldiskis eksamineerituid), 283 kaugsõidu tüürimehe ja 243 kaugsõidu kapteni paberid saanut. Oli noormehi, kes kõik kolm aastat õppisid Paldiskis, ent sageli käidi mitmes koolis (näiteks [[Johan Pitka]], kes vaid viimaseks, kaugsõidu kapteni eksamiks õppis Paldiskis) ja õpingud kestsid oluliselt kauem kui vaid kolm talve (õppeaasta kestis novembri algusest märtsi lõpuni) ning neidki, kes kunagi eksami tegemiseni ei jõudnud. Seetõttu on võimatu öelda lõplikku koolis õppinute arvu (säilinud ei ole ka kõiki kooli dokumente). Vahekokkuvõtteid tehti kooli 15. ja jälle 25. aastapäeva tähistades 1890. ja 1900. aastal<ref>''Postimees'' 191:3, 25.08.1901 Baltiskist. Nagu "Rew.Isw." teatab, pühitseb Baltiski meremeeste kool 26.augustil s.a. oma 25. aastast kestusepäeva. </ref>. ''Tallinna Sõber'' <ref>''Tallinna Sõber'' 2:2, 5.01.1890</ref> ''"...''aastast 1880 kuni 1889 ülepea 256 õppijat on olnud, kellest 44 kapteni, 61 kaugesõidu tüürmani ja 65 rannasõidu tüürmanni oma eksami tegivad." ja ''Uus Aeg'' viitab "...25 aasta jooksul anti 557 isikule tegelist ja teaduslist õpetust, nendest saivad 58% tunnistused mitmesuguste meremehe
==Viited==
|