Erinevus lehekülje "Narva lahing (1944)" redaktsioonide vahel

 
===Kudruküla sillapea===
2. veebruaril avastasid kindralmajor [[Anatoli Andrejev]]i juhitud 43. laskurkorpuse 98. laskurdiviisi 4. laskurpolgu üksused Saksa rindes hõreda koha ja lõid Narva jõe suudmes [[Kudruküla]] juures Narva jõe läänekaldale [[sillapea]] ([[Kudruküla]], [[Riigiküla]] ja [[Pähklimäe|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] juures). 98. laskurdiviisi 4. polgulaskurpolgu võitlejad mehitasid sillapea probleemideta. Peagi täiendasid neid 166. laskurpolgu võitlejad [[Vepsküla]] ruumis. [[Narva-Jõesuu]]sse tegid dessandi ka 48. üksiku merejalaväebrigaadi allüksused.
 
Lõigu eest vastutav Rannikukaitse võitlusgrupi juhataja ''[[SS-Brigadeführer]]'' [[Christian Poul Kryssing]] suutis vasturünnakut juhtides kolme tanki kaasabil koos jalaväega 166. laskurpolgu [[Vepsküla sillapea]] puruks lüüa ja nõukogude väeüksused Narva jõe idakaldale tagasi suruda. Likvideeriti ka 4. laskurpolgu sillapea ning merejalaväelaste dessant.
5. ja 6. veebruaril tegid Punaarmee 11. laskurkorpuse väeosad katse forsseerida Narva jõge [[Omut]]i juures, [[30. Eesti Politseipataljon|30. Eesti Politseipataljoni]] kaitselõigus ning 219. ja 320. laskurpolgu osad moodustasid ka seal sillapead.
 
Jaanilinna-Narva suunal kulgenud 109. laskuskorpuse rünnak peatati [[Popovka]]-[[Lilienbach]]i-[[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]] joonel, Narva jõest idakaldal. Idakaldal, Narva linnast edelasuunal jäi veel ka Saksa vägede Jaanilinna sillapea, mida piiritlesid [[Krivasoo]]-[[Dolgaja Niva (Slantsõ rajoon)|Dolgaja Niva]]-[[Pustoi Konets]]i asulad. [[Jaanilinn]]a hõivamise katsed lõppesid edutult.
 
[[11. veebruar]]il alustasid [[Permisküla]] juures tungisid 11. laskurdiviisi väeosad üle jõe ning moodustasid uue sillapea. Narvast põhjas tungisid 43. laskurkorpuse 98. ld ja 131. ld väeosad Vepsküla ja Siivertsi suunal, kuni 2 km kaitsesse. 109. lk väeosad tungisid peale Narvast lõunas ja edelas [[Soldino]] suunal, saavutamata edu. [[Vasknarva]] ruumis [[Karol]]i juures teostas 43. ld 147. lp dessandi ning moodustas sillapea.
===Lahingud Krivasool===
[[Fail:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|]]
Pärast Punaarmee vägede ümbergrupeerimist alustasid väed [[11. veebruar]]il uuesti pealetungikatseid. Narvast lõunas pealetungi 30. kv lk 63. ja 64. kv laskurdiviis [[Krivasoo]] Saksa vägede kindralleitnant [[Wilhelm Berlin]]i [[227. jalaväediviis]]i ja kindralleitnant [[Walther Krause]] [[170. jalaväediviis]]i kaitseliinile ning jõudsid välja jõe läänekaldal sillapead kaitsnud 314. ld väeosadeni.
 
13. veebruaril alustasid pealetungi teise [[Ešelon (sõjandus)|ešelon]]i väeosad, 30 kv lk 45. kaardiväe laskurdiviisi väed ning laiendasid pealetungiga Narvast edelas olnud [[Krivasoo]] piirkonnas platsdarmi 13 km võrra kaitse sügavusse. 15. veebruaril toimus veel [[2. löögiarmee]] ja 30. kv lk vägede rünnakud Krivasoo suunal, 64. ja 45. kv ld väeosadel õnnestus tungida [[Auvere platsdarm]]il mõnes kohas üle [[Tallinn-Narva raudtee]] [[Auvere jaam]]a piirkonnas. 191. kaardiväepolk jõudis 2 km kaugusele [[Tallinna-Narva maantee]]st, kuid tõrjuti 170. jalaväediviisi ja [[502. rasketankipataljon]]i [[Tiger I|Tiiger]] rasketankidega. 15. veebruari varahommikul alanud 2. löögiarmee üksuste rünnakud toimusid viie järgneva päeva jooksul.
 
Auvere juures 20. veebruaril alanud ja tankide toetusel kolme päeva jooksul sooritatud Punaarmee rünnakud ei toonud edu. Krivasoo platsdarmi vasakul küljel asunud Sirgala piirkonnas kaitsel asunud 23. soomusgrenaderide rügement "Norge" rügemendiülem Relva-SS Obersturmbannführer [[Arnold Stoffers]] langes 25. veebruaril Punaarmee Krivasoo platsdarmi vasaku (läänepoolse) kotiosa likvideerimisel ja tema vaprust hinnati posthuumselt[[Postumus|postuum]]selt 12. märtsil [[Raudristi Rüütlirist]]iga.
{{Vaata|Auvere platsdarm}} ''([[:en:Battle for Narva Bridgehead|en]])'', ka [[Narva sillapea]] lahingud
 
===Meriküla dessant===
[[Narva laht|Narva lahelt]] teostas BPL 260. üksik mereväe laskurbrigaadi pataljon 14. veebruaril [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]]. Merejalaväe brigaadi [[dessant]] korraldati [[Krivasoo kott|Krivasoo kotist]] [[Auvere]]st põhja poole ründavate Punaarmee üksuste toetamiseks. Merikülas maabus 517 Nõukogude võitlejat [[major]] [[Stepan Maslov]]i juhatusel, kellel oli ülesanne murda läbi [[Auvere raudteejaam]]a ja ühineda sealsete [[Punaarmee]] üksustega ning läbi lõigata [[Narva jõgi|Narva jõe]] joonel võitlevate Saksa vägede taganemistee.
{{Vaata|Meriküla dessant}}
 
19. veebruaril anti 43. laskurkorpusele korraldus üle minna kaitsele Narvast põhjas. Narva piirkonda koondati veebruari lõpus kolm armeed, lisaks 2. löögiarmeele ka [[8. armee (NSV Liit)|8.]] ja [[56. armee]], nende seas [[8. Eesti laskurkorpus]].
 
===Jaanilinna sillapea===
Saksa väed hoidsid Narva jõe idakaldal sillapead [[Jaanilinn]]ast idas, mida Punaarmee maruliselt ründas 3.-4. märtsil tungides linna agulisse. See sundis sakslasi osa vägesid Siivertsi piirkonnast üle jõe paiskama.
{{Vaata|Jaanilinna sillapea}}
 
===Siivertsi sillapea ===
[[Siivertsi]] piirkonnas, [[Siivertsi kalmistu]] juures kaitsel asunud [[11. soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"]]i [[24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark"|24. SS-soomusgrenaderirügemendi "Danmark"]] 16. kompanii lõigus tegid Punaarmee väeosad Narva jõe forseerimise katse 13. veebruaril, kuid Saksa väeosad SS-Hauptsturmführer Günther Wanhöfer juhtimisel ja oberst [[Maximilian Wengler]]i Saksa 336. grenaderirügemendi ja leitnant [[Otto Carius]]e [[502. rasketankipataljon]]i 2. kompanii [[Tiger I|Tiiger]] rasketankide toetusel vähendati Punaarmee sillapead piirkonnas.
Narva jõe idakalda [[Jaanilinna sillapea]] hoidmiseks suunati osa sakslaste vägesid Siivertsi piirkonnast üle jõe. Kaitselõigu täiteks suunati reservist eestlaste üksused. 20. Eesti diviisi mõlemad rügemendid ([[45. Relva-SS Grenaderirügement|45.]] ja [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46.]]) surusid rasketes heitlustes vastast järjest väiksemale maa-alale kokku seda peamiselt tiibadest. Kogu Narva jõgi võeti flankeeriva tule alla mis välistas abijõudude ja laskemoona täiendava ületoomise. Vastase maha surumiseks lasti käiku leegiheitjad, millega suruti vastupanu maha kaevikuis ja punkreis. 4. märtsi õhtuks oli vastase käes veel vaid paarisaja meetripikkune lõik Narva jõe läänekaldal. 5. märtsi hommikul moodustati rünnakrühmad [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] meestest eesotsas leitnant Mägi ja 45. rügemendi meestest leitnant Palmi juhtimisel. 5. märtsil murdis SS-[[Obersturmführer]] [[Martin Mägi]] rünnakgrupp lõpuks [[Siivertsi]] sillapea vastupanu. 5. märtsi hommikul kella seitsmeks oli lahing lõppenud ja Narva jõe läänekallas linnast põhja poole kogu ulatuses puhastatud nõukogude dessandi vägedest. Samal hommikul kella 9-10 vahel üritas vastane veel kord ülejõe tulla, Punaarmee üksused jõudsid jõe keskjoonele ja siis avati maruline tuli kõigist relvaliikidest ning venelasi kostitati ka nende endi relvadest, sealhulgas trofeeks saadud Maximi kuulipildujast. Ükski punaarmeelane Narva jõe läänekaldale ei jõudnud.
 
Narva jõe idakalda [[Jaanilinna sillapea]] hoidmiseks suunati osa sakslaste vägesid [[Siivertsi]] piirkonnast, Narva linna põhjaosas, üle jõe. KaitselõiguSiivertsi kaitselõigu täiteks suunati reservist eestlaste üksused. 20. Eesti diviisi mõlemad rügemendid ([[45. Relva-SS Grenaderirügement|45.]] ja [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46.]]) surusid rasketes heitlustes vastast järjest väiksemale maa-alale kokku seda peamiselt tiibadest. Kogu Narva jõgi võeti flankeeriva tule alla mis välistas abijõudude ja laskemoona täiendava ületoomise. Vastase maha surumiseks lasti käiku leegiheitjad, millega suruti vastupanu maha kaevikuis ja punkreis. 4. märtsi õhtuks oli vastase käes veel vaid paarisaja meetripikkune lõik Narva jõe läänekaldal. 5. märtsi hommikul moodustati rünnakrühmad [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] meestest eesotsas leitnant Mägi ja 45. rügemendi meestest leitnant Palmi juhtimisel. 5. märtsil murdis SS-[[Obersturmführer]] [[Martin Mägi]] rünnakgrupp lõpuks [[Siivertsi]] sillapea vastupanu. 5. märtsi hommikul kella seitsmeks oli lahing lõppenud ja Narva jõe läänekallas linnast põhja poole kogu ulatuses puhastatud nõukogude dessandi vägedest. Samal hommikul kella 9-10 vahel üritas vastane veel kord ülejõe tulla, Punaarmee üksused jõudsid jõe keskjoonele ja siis avati maruline tuli kõigist relvaliikidest ning venelasi kostitati ka nende endi relvadest, sealhulgas trofeeks saadud Maximi kuulipildujast. Ükski punaarmeelane Narva jõe läänekaldale ei jõudnud.
{{Vaata|Siivertsi sillapea}}
 
67 086

muudatust