Erinevus lehekülje "Tilsiti rahu" redaktsioonide vahel

keelevead
P (pisitoimetamine)
(keelevead)
 
[[Pilt:Tilsitz 1807.JPG|pisi|275px|Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel]]
 
'''Tilsiti rahulepingud''' (ka '''Tilsti rahu''') olid kaks lepingut, mille [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keiser]] [[Napoleon I]] sõlmis [[Sovetsk|Tilsitis]] juulis 1807 pärast temaoma [[Friedlandi lahing|võitu Friedlandi lahingus]]. Esimene sõlmiti [[7. juuli]]l [[Venemaa Keisririik|Vene]] [[tsaar]]i [[Aleksander I]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse keisri]] [[Napoleon I]] vahel, kui nad kohtusid parvel [[Nemunas]]e jõe keskel. Teine sõlmiti [[Preisimaa]]ga [[9. juuli]]l. Lepingud lõpetasid [[Neljanda koalitsiooni sõda|Neljandaneljanda koalitsiooni sõja]] Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui ''[[Grande Armée]]'' oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: [[Vestfaali kuningriik]], [[Varssavi Hertsogiriik|Varssavi hertsogiriik]] ja [[Danzigi vabalinn]]; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale.
 
Napoleon mitte ainult ei kindlustanud oma kontrolli Kesk-Euroopa üle, vaid sai ka Venemaa ja kärbitud Preisimaa oma liitlasteks oma kahe ülejäänud vaenlase Suurbritannia ja Rootsi vastu, päästes valla [[Inglise-Vene sõda (1807–1812)|Inglise-Vene]] ja [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Soome sõja]]. TilsitTilsiti rahu vabastas ka Prantsuse väed [[Hispaania iseseisvussõda|Hispaania kampaaniaks]]. Kesk-Euroopa muutus taas lahinguväljaks aastal 1809, kui Austria ja Suurbritannia ründasid Prantsusmaad [[Viienda koalitsiooni sõda|Viiendaviienda koalitsiooni sõjas]].
 
== Prantsuse-Vene leping (7. juuli) ==
 
See oli kahe poole rahu-, sõpruse- ja liiduleping. Leping lõpetas sõja [[Venemaa Keisririik|keiserliku Venemaa]] ja [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse keisririigi]] vahel ning algatas liidu kahe keisririigi vahel, mis muutis ülejäänud Mandri-Euroopa peaaegu võimutuks. Kaks riiki leppisid salaja kokku, et aidataaitavad teineteist vaidlustes – Prantsusmaa lubas Venemaale abi [[Osmanite riik|Osmanite]] [[Türgi]] vastu, samasja Venemaa lubas ühineda [[Kontinentaalblokaadkontinentaalblokaad]]iga [[Briti impeerium]] vastu. Napoleon veenis ka Aleksandrit sisenema [[Inglise-Vene sõda (1807–1812)|Inglise-Vene sõtta]] ja algatama [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Soome sõja]] [[Rootsi]] vastu, et sundida viimast Kontinentaalblokaadigakontinentaalblokaadiga ühinema. Täpsemalt lubas tsaar lahkuda [[Valahhia]]st ja [[Moldova]]st, mis okupeeriti Vene vägede poolt [[Vene-Türgi sõda (1806–1812)|Vene-Türgi sõjas]]. [[Joonia saared]] ja [[Kotor (Montenegro)|Cattaro]], mille olid vallutanud Vene admiralid [[Fjodor Ušakov]] ja [[Dmitri Senjavin]], tuli üle anda Prantsusmaale. Vastutasuks garanteeris Napoleon suveräänsuse [[Oldenburgi hertsogkond|Oldenburgi hertsogkonnahertsogkonnale]] ja mitme teisemitmele väikeriigiteisele suveräniteediväikeriigile, mida valitsesid tsaari saksa sugulased.
 
Napoleon uskus ekslikult, et oli Tilsitis saavutanud oma ammuse eesmärgi – püsiva liidu Venemaaga. Keiser Aleksander I jaoks olid Tilsiti lepped siiski sunnitud sammukssamm. Kui [[1809]]. aastal puhkes uus sõda ([[viies koalitsioonisõda]]) Prantsusmaa ja [[Austria]] vahel, siis Venemaa sisuliselt ei täitnud oma liitlaskohutusiliitlaskohustusi ega alustanud sõjategevust.
 
[[Pilt:Treaty of Tilsit.jpg|pisi|275px|Napoleon Tilsitis]]
== Prantsuse-Preisi leping (9. juuli) ==
 
Leping [[Preisimaa]]ga lõikas riigist ära umbes poole selle territooriumist: [[Cottbus]] läks [[Saksimaa]]le, [[Elbe]] vasakkallas anti äsjaloodud [[Vestfaali kuningriik|Vestfaali kuningriigile]], [[Białystok]] anti Venemaale (mis viis [[Belostoki oblast]]i loomiseni) ja ülejäänud Poola maadest Preisimaal alates teisest ja kolmandast Poola jagamisest sai poolsõltumatu [[Varssavi Hertsogiriik|Varssavi hertsogiriik]]. Preisimaa pidi vähendama armee 40 000 meheni ja maksma 100 000 000 franki. [[Charles Maurice de Talleyrand-Périgord|Talleyrand]] oli soovitanud Napoleonil leppida kergemate tingimustega; lepingud olid oluliseks teetähiseks tema keisrist võõrandumisel.
 
Kui lepingut koostati, märkasid vaatlejad, et Preisi kuningas jalutas Nemunase kaldal; Napoleon oleks võinud vaid käega viibata ja Preisimaa oleks olnud kadunud. Seepärast nägid paljud vaatlejad Preisimaal ja Venemaal, et leping on ebavõrdne ja alandav. Vene sõdurid keeldusid täitmast Napoleoni käske, nagu [[Dmitri Senjavin]] Lissaboni intsidendiga kogu Euroopale demonstreeris. Napoleoni plaanile tsaari õega abielluda oli Vene aadel vastu. Koostöö Venemaa ja Prantsusmaa vahel lõppes lõpuks aastal 1810, kui tsaar hakkas lubama neutraalsete laevade sisenemist Venemaa sadamatesse. Aastal 1812 ületas Napoleon [[Nemunas]]e jõe ja [[1812. aasta isamaasõda|tungis Venemaale]], lõpetades liidu riismed.
 
=== Preisimaa territoriaalsed ja rahvastiku kaotusedrahvastikukaotused ===
 
Preisi riik kahanes vastavalt Tilsiti rahu tingimustele umbes poole võrra. Kümne miljoni asuka asemel jäi Preisimaa uutesse piiridesse mittekõige rohkem kui viis miljonit asukat. Riigi tulu, mis varem oli nelikümmend miljonit taalrit aastas, langes veelrohkem kui suuremapoole osatähtsusegavõrra; kuna loovutatud provintsid olid rikkaimad ja viljakaimad, ja millenende arengusse oli mitu miljonit kulutatud. Peaaegu kõik, mis Preisimaa sai [[Poola jagamised|Poola jagamistega]], võeti talt ära. Saksimaa, endineEndine Preisimaa liitlane, Saksimaa oli nende provintside saajate hulgas; ja Venemaa, võimsaim endistest liitlastest, sai territooriumi rahvaarvuga 200 000. JärgnevJärgneb ontabel Preisimaa territoriaalsete ja rahvastiku kaotuste tabel, millest Preisimaakohta Tilsiti rahu tingimustega ilma jäetitingimustel:
 
{|class="wikitable"
!Vestfaali valdused||Saksa ruutmiilid||Rahvaarv
|-align="right"
|align="left"|Marki krahvkond, Essen, Werden ja Lippstadt, ||51||148 000
|-align="right"
|align="left"|Mindeni vürstkond,|| 18,5||70 363
|-align="right"
|align="left"|Ravensbergi krahvkond,||16,5||89 938
|-align="right"
|align="left"|Lingen ja Tecklenburg,||13||46 000
|-align="right"
|align="left"|Cleve, Reini jõe Saksa poolel,||20,5||54 000
|-align="right"
|align="left"|Ida-Friisimaa vürstkond,||56,5||119 500
|-align="right"
|align="left"|Münsteri vürstkond,||49||127 000
|-align="right"
|align="left"|Paderborni vürstkond,||30||98 500
|-
!Valdused Alam-Saksimaal||Saksa ruutmiilid||Rahvaarv
|-align="right"
|align="left"|Magdeburg, hertsogkonna riismed Elbe vasakkaldal, Halle, jm.|| 54||160 000
|-align="right"
|align="left"|Mansfeldi krahvkond, ||10||27 000
|-align="right"
|align="left"|Halberstadti vürstkond,|| 26,5||101 000
|-align="right"
|align="left"|Hohensteini krahvkond,|| 8,5||27 000
|-align="right"
|align="left"|Quedlinburgi ala||1,5||13 400
|-align="right"
|align="left"|Hildesheimi ja Goslari vürstkond,||40||114 000
|}