Richard Wagner: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
===Lapsepõlv===
Richard Wagner sündis [[22. mai]]l [[1813]] [[Leipzig]]is politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri ta isa [[tüüfus]]se. Pärast seda hakkas ta ema elama koos näitleja ja näitekirjaniku Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut.
Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8-aastane. Ta pandi õppima Dresdeni Kreuzschulesse ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus,
===Leipzigis 1827–1833===
1826. aastal kolis pere Prahasse, kuid Richard jäi Dresdenisse. 1827. aasta jõuludeks oli pere kolinud taas Leipzigisse. Aastatel 1828–1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1828. aasta alguses kuulis ta esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge.
16. rida:
===Riias 1837–1839===
1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1838. aastal kirjutas ta seal ooperi "Rienzi" teksti ja
*[[1839]]–[[1842]] – elas [[Pariis]]is ning kinnitas ajapikku kanda [[Dresden]]is.
*[[1849]]–[[1874]] – 25 aastat paguluses, sest revolutsioon Dresdenis ebaõnnestus. Varjas end [[Weimar]]is [[Ferenc Liszt]]i juures ja emigreerus [[Šveits]]i. 1870–1883 oli abielus Liszti tütre Cosimaga (1837–1930), kellega tal oli kolm last.
|