Päikesesüsteem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Reverted 1 edit by 85.253.153.90 (talk) to last revision by Iifar. (TW) Märgis: Eemaldamine |
sakxmackj |
||
5. rida:
[[Pilt:Päikesesüsteem.jpg|pisi|Päikesesüsteemi planeedid]]
'''Päikesesüsteem''' koosneb [[Päike]]sest ning sellega [[gravitatsioon]]iliselt seotud [[astronoomiline objekt|astronoomilistest objektidest]].Su ema tekkis [[molekulaarpilv]]e (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi{{lisa viide}}. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide [[mass]]ist on jagunenud kaheksa [[planeet|planeedi]] vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti [[Merkuur]], [[Veenus]], [[planeet Maa|Maa]] ja [[Marss (planeet)|Marss]], mida nimetatakse ka [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-taolisteks planeetideks]], koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist [[hiidplaneedid|gaasilist hiidplaneeti]] on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, [[Jupiter (planeet)|Jupiter]] ja [[Saturn]], koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, [[Uraan (planeet)|Uraan]]il ja [[Neptuun]]il, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi [[jää]]de (nt vee, ammoniaagi ja metaani) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased".▼
▲Päikesesüsteem tekkis [[molekulaarpilv]]e (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi{{lisa viide}}. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide [[mass]]ist on jagunenud kaheksa [[planeet|planeedi]] vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti [[Merkuur]], [[Veenus]], [[planeet Maa|Maa]] ja [[Marss (planeet)|Marss]], mida nimetatakse ka [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-taolisteks planeetideks]], koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist [[hiidplaneedid|gaasilist hiidplaneeti]] on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, [[Jupiter (planeet)|Jupiter]] ja [[Saturn]], koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, [[Uraan (planeet)|Uraan]]il ja [[Neptuun]]il, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi [[jää]]de (nt vee, ammoniaagi ja metaani) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased".
Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. [[Asteroidide vöö]], mis asub [[Marss (planeet)|Marsi]] ja [[Jupiter (planeet)|Jupiteri]] vahel, koosneb sarnaselt Maa-taoliste planeetidega põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse [[Neptuuni-tagused objektid|Neptuuni-taguseid objekte]], mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesi, ammoniaak ja metaan. Sinna piirkonda ja kaugemalegi jääb [[Kuiperi vöö]] ning [[Kuiperi vöö hajusketas]].
| |||