Forselius: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Skela.T (arutelu | kaastöö)
muutsin kõike uue värske tekstiga
Skela.T (arutelu | kaastöö)
Pilt
15. rida:
 
== Forselius Comenius ==
Forselius hakkas juba varakult huvi tundma eestlaste kommete ja kultuuri vastu. Kuigi tema emakeel oli saksa keel, õppis ta selgeks eesti keele ning suhtles tihti talupoegadega. Forselius pani tähele, et talurahvakoolides õpetati vananenud põhimõtete järgi. Näiteks lugemist õpiti nii, et kooliõpetaja luges teksti valjusti ette ja lapsed kordasid seda niikaua, kuni see neile pähe jäi. Sel viisil lugema õppimine võttis aega paar-kolm aastat. Asja tegi veelgi raskemaks see, et tolleaegne eesti keele kirjaviis oli saksapärane ja erines hääldusest õige tugevasti. Seetõttu oli ka kirjutama õppimine vaevaline ja aeganõudev ega olnud laste jaoks kuigi huvitav.[[Fail:Forselius.jpg|pisi|17. sajandil elanud tšehhi õpetlane ja kirjanik Comenius]]Forselius püüdis olukorda muuta. Oma kodukohas Harjumaal koondas ta enda ümber talulapsi ning hakkas neid uuel viisil õpetama. Ta laskis lastel valjult tähti hääldada ja silpide kaupa sõnu kokku veerida. Nii edenes lugemaõppimine hoopis kiiremini. Kuid õpilased vajasid ka paremaid aabitsaid, sest senised olid uuel viisil õpetamiseks sobimatud. Forselius mõistis, et enne uue aabitsa koostamist tuleb muuta senist kirjaviisi, et see vastaks paremini eesti keele hääldusele. Tema põhimõtteks oli kirjutada nii, nagu loetakse ja hääldatakse.
 
Forselius püüdis olukorda muuta. Oma kodukohas Harjumaal koondas ta enda ümber talulapsi ning hakkas neid uuel viisil õpetama. Ta laskis lastel valjult tähti hääldada ja silpide kaupa sõnu kokku veerida. Nii edenes lugemaõppimine hoopis kiiremini. Kuid õpilased vajasid ka paremaid aabitsaid, sest senised olid uuel viisil õpetamiseks sobimatud. Forselius mõistis, et enne uue aabitsa koostamist tuleb muuta senist kirjaviisi, et see vastaks paremini eesti keele hääldusele. Tema põhimõtteks oli kirjutada nii, nagu loetakse ja hääldatakse.
 
Talurahva hariduse edendamiseks soovisid kirikuõpetajad ametisse seada '''köstrid'''. Köstriks nimetati kirikuõpetaja abilist, kes pidi hoolitsema laste õpetamise eest. Selliste abiliste ettevalmistamiseks asutas Forselius 1684. aasta sügisel ühes Tartu-lähedases mõisas esimese '''seminari'''. Seminar on õppeasutus, kus koolitatakse õpetajaid. Vastu võeti eelkõige eesti soost noormehi ja õppetöö kestis kaks aastat. Forselius juhatas isiklikult seminari ning ühtlasi töötas seal õpetajana.
24. rida ⟶ 22. rida:
 
Varsti läks Forselius koos uute õpilastega teist korda Stockholmi kuningale aru andma. Tagasiteel sattus nende laev tormi kätte ja uppus. Forselius ja tema õpilased hukkusid. Koos Forseliuse surmaga katkes ka tema seminari töö. Nelja tegevusaasta jooksul oli seal õppinud kokku 160 poissi. Umbes 50 neist jõudsid läbida täieliku kaheaastase kursuse ja asusid köstrite või õpetajatena tööle. Tänu neile tekkis Tartu ümbruses ja mujal hulk uusi talurahvakoole, kus õpetati eestlaste lapsi.
 
[[Fail:Forselius.jpg|pisi|17. sajandil elanud tšehhi õpetlane ja kirjanik Comenius]]
'''Forselius''' (< ''[[Forssell]], [[Forsell]]'') on [[perekonnanimi]].