Kalevala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib soome-karjala rahvuseeposest;
{{Raamatu info
| pealkiri =
| orig_tiitel =
| tõlge =
| kaane_pilt = Kalevala1.jpg
|
| alltekst = 1835. aastal ilmunud "Kalevala" esmatrüki tiitelleht
| autor = [[Elias Lönnrot]]
22. rida:
| tüüp =
| lehekülgi =
| mõõtmed_kaal =
| isbn =
| oclc =
}}
'''"Kalevala"''' on 19. sajandil [[Elias Lönnrot]]i poolt [[soome]], [[ingerisoomlased|ingeri]] ja [[karjalased|karjala]] [[runo]]laulude ja mütoloogia põhjal koostatud Soome ja Karjala [[rahvuseepos]].
"Kalevalat" peetakse üheks soome kirjanduse tähelepanuväärseimaks teoseks ja oli oluline ka Soome rahvusliku identiteedi väljakujunemisel<!-- ja keele väärtustamisel, mis viis viimaks Soome iseseisvumiseni 1917. aastal-->.
Teose algvariant, tuntud kui "Vana Kalevala", ilmus 1835. aastal, koosnedes 12 078 värsist ning jaotatuna kolmekümne kaheks runoks. Täiendatud ja lõplik versioon, nn "Uus Kalevala", ilmus aastal 1849 ja koosneb 22 795 värsist, mis on jaotatud viiekümneks runoks.<ref name="Selts">{{Netiviide |
== Sisu ==
41. rida ⟶ 40. rida:
Runolaulikud juhatavad loo sisse ja asuvad laulma.
Taevast laskub merre ilmaneitsi [[Ilmatar]], kes seal tuule ja vee poolt rasedaks tehakse. Part teeb vees lebava ilmaneitsi põlvele pesa, kuid munad veerevad pesast välja ja murduvad tükkideks, millest sünnib maa ja taevas. Ilmatarist sündinud Väinamöinen jõuab puudeta lagedale maale, külvates sinna [[Sampsa Pellervoinen|Sampsa Pellervoise]] abiga lagedale maale puid, vilja ja muid taimi. [[Ale]]t tehes jätab ta ühe puu lindudele istumiseks, rõõmustades sellega kotkast. Tarkust ja kuulsust kogunud Väinämöinen kohtub teda alistama tulnud kadeda [[Joukahainen]]iga ning nad peavad kahevõitluse, mille Joukahainen kaotab, misjärel Väinämöinen ta sohu kinni nõiub. Eluga pääsemiseks lubab Joukahainen oma õe Väinämöisele naiseks. Joukahaineni õde Aino ei taha Väinamöisele naiseks minna ja uputab end kurvastuses merre. Väinämöinen ratsutab Põhjalasse uut neidu kosima. Jõge ülatades laseb teda salaja jälitanud vihane Joukahainen Väinämöist vibust, kuid tabab Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub jõkke ja kõva tuul kannab ta merele kus ta päevade viisi ulbib. Teda märkab ülelendav kotkas, kes ta tänutäheks ennist allesjäätud puu eest Põhjala rannale kannab. Väinämöinen kohtub [[Põhjala emand|Põhjala emanda Louhiga]], kes lubab ta koju aidata ja imeveski [[Sampo]] valmistajale tasuks oma tütre naiseks anda. Väinämöinen naaseb koju ja saadab minekust keeldunud sepp [[Ilmarinen|Ilmarise]] loitsude abiga Põhjalasse Sampot taguma. Sampo saab valmis, kuid petetud Ilmarinen peab pruudita koju naasma.
==== 11.–15. runo: esimene Lemminkäise tsükkel ====
71. rida ⟶ 70. rida:
==== 50. runo: Marjatta tsükkel ====
[[Pilt:Väinämöisen lähto.jpg|pisi
Neitsi [[Marjatta]] jääb [[Palukmari|palukamarja]] süües rasedaks ja sünnitab poja. Vana taat tuuakse poissi ristima, kuid taat kutsub targa Väinämöise asja uurima. Väinämöinen otsustab, et ebaloomulikult sigitatud poiss tuleks surmata, mispeale poolekuine poiss teda väära kohtumõistmise peale hurjutab. Taat ristib poisi Karjala kuningaks. Sellest vihastunud Väinämöinen sõidab vaskse venega minema maa ja taeva vahele, ennustades, et veel kunagi teda ja tema tarkust igatsetakse. Oma kandle ja suured laulud jätab ta oma rahvale päranduseks.
Laulikud tänavad kuulajaid ja jätavad hüvasti.
== Mõju ==
85. rida ⟶ 82. rida:
"Kalevala" on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud ka eesti rahvusromantilist pseudo[[mütoloogia]]t ja eepost "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]". [[Eesti keel]]de tõlkis "Kalevala" esimesena [[Matthias Johann Eisen]] ja hiljem [[August Annist]] ([[1939]]; 2., redigeeritud trükk [[1959]], 3. trükk [[1985]]).
== Vaata ka ==
*[[Kalevala päev]]
99. rida ⟶ 96. rida:
* [[Henni Ilomäki]], ""Kalevala" tõlgetest ja tõlkimisest" (soome keelest tõlkinud Kai Limberg) – Keel ja Kirjandus [[1999]], nr 10, lk 711–714
== Välislingid ==
{{Commonscat}}
{{Vikitsitaadid}}
| |||