Kahepuuvibu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Fail:Hantide vibu 1912.jpg|pisi|Foto 1. Hantide vibu ja nooled aastast 1912<ref name=":0" />.]]
'''Kahepuuvibu.''' Vaata ka lamineeritud vibu, [[:en:Laminated_bow|laminated bow]] . Kahepuuvibu kuulub samasse klassi lamineeritud vibudega. Lamineeritud vibu eristab komposiitvibust üht tüüpi eriomadustega materjali kasutamist vibu konstruktsioonis. [[:en:Composite_bow|Komposiitvibud]] on aga sobitatud kokku erinevatetest materjalides. Peamiselt on nendeks sarv, puit, luu. Kahepuuvibul on nendeks kaks erineva mehhaanilise ja struktuurse omadusega puu liiki. Kahepuuvibu kasutus oli laialt levinud Põhja-Euraasia rahvaste juures alates neoliitikumist, kuni 20 saj alguseni<ref>{{Netiviide|autor=Marcus Lepola|url=http://northernwildernesskills.blogspot.com/2010/10/fenno-ugric-bow.html|pealkiri=Finno-Ugric bow|väljaanne=A Skäri - Living Heritage educational project.|aeg=Oct 19, 2010|vaadatud=20.03.2020}}</ref><ref>Vilkuna, Janne. 1994. Muinaisten metsänkävijöiden jousia. – Metsä ja metsänvilja. Kalevalaseuran vuosikirja 73, edited by Pekka Laaksonen and Sirkka-Liisa Mettomäki. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 208–223</ref>. Traditsioonilise vibu harrastajate juures säilib selliste vibude valmistamine ja kasutamine aga tänaseni<ref>{{Netiviide|autor=Ivar Malde|url=https://www.facebook.com/kviljobuemakeri/|pealkiri=Kviljo Buemakeri|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05.03.2020}}</ref>.
[[Fail:Kahepuu_vibu.jpg|pisi|Joonis 1. Kahepuu vibu (joonistanud Mihkel Tammet)]]
'''Ajalugu.''' Vanimad arheoloogilised leiud, mis viitavad kahepuuvibu kasutusele pärinevad Jaapanist ja dateeritakse keskmisesse Jomoni perioodi 2500-1500 e. Kr.<ref>{{Netiviide|autor=Korekawa Archaeological Institution|url=https://jomon-japan.jp/en/archives/library/2073/|pealkiri=Korekawa Bow|väljaanne=Korekawa Archaeological Institution|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Soomest pärinevad leiud dateeruvad aga 2-3 saj. <ref>{{Netiviide|autor=Ragnar Insulader|url=|pealkiri=The Two-Wood Bow. Acta Borealia 2002; 19: 49-73|väljaanne=Acta Borealia 2002; 19: 49-73|aeg=2002|vaadatud=}}</ref>. Loode-Venemaalt leitud vanimad kahepuuvibud pärinevad aga Novgorodi 10. saj kihistust . Eestist on leitud ainukesed arvatava kahepuuvibu katked Lõhavere linnuse arheoloogilistel kaevamistel linnuseõuel asetsenud kaevust<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19400327.2.25|pealkiri=Haruldasi esmaleide Lõhaverest|väljaanne=Postimees (1886-1944), nr. 81,|aeg=27 märts 1940|vaadatud=}}</ref>. Vibu katke on dateeritud 14 saj. Kahepuuvibud olid Põhja- Euraasia rahvaste juures aktiivses kasutusel veel 19. saj lõpus. 19. saj Soomest lähtunud etnograafiliste ekspeditsioonide käigus koguti rohkelt informatsiooni meie sugulasrahvuste juurest. Oluliseks allikaks on Soome etnograafi Uuno-Taavi Sireliuse poolt kogutud vibud ja nende kirjeldused <ref>{{Raamatuviide|autor=Sirelius, U. T.|pealkiri=Ostjakkilaiselta matkaltani v. 1898|aasta=1900|koht=Helsinki|kirjastus=Suomalais-Ugrilaisen Seuran aikakauskirja XVII. SKS,|lehekülg=}}</ref>. Kahepuuvibu valmistamise oskus säilis hantide juures veel 20 saj alguses <ref name=":0">Дмитриев-Садовников, Григорий Матвеевич. Лук. Облас. Берёсто : ремесленные процессы Ваховских ханты в описаниях и фотографиях Г. М. Дмитриева-Садовникова. 2011. Нижневартовск, Издательский дом Югорский</ref>. Jaapanis on see aga tänaseni katkematu käsitöö traditsioon <ref>{{Netiviide|autor=DICTUM|url=https://www.youtube.com/watch?v=N9Ai56Aq8Os|pealkiri=Kyudo Bogen (Yumi) mit Kanjuro Shibata XXI - Premium-Workshop|väljaanne=www.dictum.com|aeg=22. apr 2016|vaadatud=}}</ref>.
'''Tehnoloogia.''' Põhja- Euraasias levinud kahepuuvibu on valmistatud kahest puu liigist. Peamiselt on nendeks kask ja mänd. Kõhu materjalina kask aga vibu kaare seest mänd. Männi puit peab olema oskuslikult valitud (Joonis 1). Selleks sobib vaid tiheda räniga puusüü. Puit eraldatakse koorealuste pindudena ja liimitakse kalaliimiga pinge all kokku. Soome-Ugri rahavastele on omane lisada toominga puust vastukaart rõhutavad nn vibu sarved, mis annavad vibule lisahoogu juurde . Osadele arktilistele rahvastele on aga omane need kaared aurutamise teel tekitada. Vibunööri kinnituskohad tugevdatakse põdra kõõlustega. Kõõlused ja kalaliim ei ole eriti niiskusekindlad. Et vältida vibu lagunemist mässitakse või kaetakse vibu kasetohuga. Kasetohu, kui isoleeriva kihi kasutamine oli laialt levinud Euraasias ja traditsioonilise vibu valmistamise tehnoloogiana ka täna veel Koreas ja Hiinas kasutusel. Eelpool nimetatud vibud on aga juba ''komposiitvibud'', mille kõhu osa on sarvest.
| |||