Redaktsioon: 1. märts 2020, kell 07:30 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. märts 2020, kell 13:43 redigeeri eemalda 85.253.198.123 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{Keeletoimeta\|kuu=märts\|aasta=2020}}~~ {{Raudteeliinid \| box_width = 44. rida ⟶ 43. rida: }} '''Tapa–Tartu raudtee''' on [[raudtee\|raudteelõik]], mis hargneb [[Tapa]]llt kagusuunas [[Tallinna-Narva raudtee\|Tallinna–Narva raudteest]]. Tartust edasi hargneb [[raudtee]] kaheks. Üks raudteelõik ~~läheb~~suundub [[Valga]] poole (vt [[Tartu–Valga raudtee]]) ja teine [[Petseri]] poole (vt [[Tartu–Petseri raudtee]]). Raudteel sõidavad nii [[Kaubarong\|kauba]]-, kui jaka [[reisirong]]id. ==Reisiliiklus== Tapa–Tartu raudteel sõidavad [[reisirong]]id liinidel [[Tallinna-Tartu raudteeliin\|Tallinn-Tartu]] ja [[Jõgeva–Tartu raudteeliin\|Jõgeva-Tartu]],. ~~millel~~ Tänaseks ei kasutata raudteel kõiki ajaloolisi ~~raudteejaamu ja~~[[raudteejaam]]u ~~peatusi~~ega ~~raudteeharul~~[[Raudteepeatus\|peatus]]i. ~~Raudteejaamad ja peatused Tapa–Tartu raudteel:~~ Ajalooliste raudteejaamade ja peatuste loetelu Tapa–Tartu raudteel: [[Pilt:Tapa-Tartu raudtee.svg\|left\|pisi\|Raudteejaamad ja peatused Tapa–Tartu raudteel]] *[[Tapa raudteejaam]], 77. rida ⟶ 79. rida: ==Ajalugu== Haruraudtee [[Tartu]]sse ehitamise plaan kerkis päevakorda üsna ruttu peale [[Paldiski]]–[[Tallinn–Narva raudtee]] avamist [[1870]]. aastal. Esialgselt oli plaan ehitada raudtee Tartu suunas [[Rakvere]]st (tänu millele oleks [[Rakvere raudteejaam\|Rakvere]]st saanud [[sõlmjaam]]). Trassi planeerimisel selgus aga, et [[Pandivere kõrgustik]]u tõttu oleks [[raudtee]] rajamisel tulnud teha väga mahukaid mullatöid, mille tõttu valiti sõlmjaamaks hoopis [[Tapa]], (tollal ~~tähtsusetu~~väheoluline küla). [[1875]]. aastal alustati raudtee ehitust. Esimene rong jõudis Tartusse [[1876]]. aasta augustis. Esimene ametlik [[reisirong]] jõudis Tapalt Tartusse tuhandete tervitajate ovatsioonidel [[21. august]]il kell 19. 83. rida ⟶ 86. rida: [[1887]]. aastal pikendati raudteed Tartust edasi [[Valga\|Valka]] (vt [[Tartu–Valga raudtee]]) ja [[1889]]. aastal omakorda Valgast edasi [[Pihkva]]sse (vt [[Valga–Petseri raudtee]]).<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest] ERR audioarhiiv</ref> [[1931]]. aastal valmis Tartust ka ligi 90 km pikkune otseraudtee [[Petseri]]sse (vt [[Tartu-Petseri raudtee\|Tartu–Petseri raudtee]]). 1980. aastate lõpus paigaldati Tapa–Tartu raudteele kaugjuhitav [[Blokeering (raudtee)\|automaatblokeeringu]] süsteem, tänu millele suurenes raudtee läbilaskevõime ja ka ohutus.<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tapa-tartu.php?lng=est Tapa-Tartu] Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Tänapäeval jääb raudteetrassile mitmeid eri ajastutest pärinevaid [[Jaamahoone\|jaamahooneid]]. Mitmed originaalsed hooned on erinevatel põhjustel ka tänaseks hävinud, või asendatud uutega. Esindatud on nii tsaariaegne, Eesti-aegne kui ka [[Stalinistlik arhitektuur\|stalinistlik raudteearhitektuur]]. Jaamahoonete silmapaistvamad näited Tapa–Tartu raudteel on kindlasti Tapa ja Tartu jaamahooned, aga ka [[Tabivere raudteejaam\|Tabivere jaamahoone]], mis erineb oluliselt toonasest kroonuhistoritsistlikust tüüparhitektuurist. Tänaseks on tegemist Eesti ühe tähtsama raudteeharuga ühendades [[Põhja-~~Eestit~~Eesti]]t [[Lõuna-~~Eestiga~~Eesti]]ga. 2014. aasta alguseks olid seoses [[Stadler FLIRT]] rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused [[perroon]]id.

Tapa–Tartu raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel