Redaktsioon: 21. veebruar 2020, kell 19:52 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust P sisaldab endas > sisaldab Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. märts 2020, kell 03:47 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
5. rida: Gooti stiilis Peeter-Pauli kirik ehitati arvatavasti 1261. aastal, olles Lääne-Eesti üks suurimaid. Kirik ehitati muistsesse asustuskeskusse, saarlaste maalinna vahetusse lähedusse. Algkirik koosnes ühelöövilistest kolme võlviga pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja käärkambrist koori põhjaküljel. 13. sajandil varisesid nõrga vundamendi tõttu algsed pikihoone võlvid kokku. Alles 15. sajandi teisel veerandil asendati Tallinna meistrite juhtimisel ajutine puulagi taas võlvidega ja pikihoone muudeti kahelööviliseks. Esmakordselt Saaremaa ajaloos võeti kasutusele tugipiilarid. Kõrge läänetorn, mille idakülg toetub lääneviilule, sai valmis 15. sajandil. Kooriruumi idaseina ilmestab Eestis haruldane kolmikaken. <ref>{{Raamatuviide\|autor=Aivo Aia\|pealkiri=Eesti kirikud läbi sajandite\|aasta=2015\|koht=\|kirjastus=TAMMERRAAMAT\|lehekülg=}}</ref> Kaarma kiriku lääneseinal on arhailise kirjaga kivitahvel, mis teatab: '''SEL-AAS-TAL-ON-SEKIRK-WALMIS-SA-ANUD-PET-RI-PAEWAL-AN1407'''. Teadlased on kahtleval seisukohal, kas tegemist võib tõesti olla ühe varajasima eestikeelse tekstiga, või on see tahvel raiutud hoopis hiljem. Ilmselt tähistab aasta 1407 mingit ehitusetappi, kuid kirik ise oli ammu enne seda olemas.<ref name=":0">{{Raamatuviide\|autor=Kaur Alttoa\|pealkiri=101 Eesti pühakoda\|aasta=2015\|koht=\|kirjastus=Varrak\|lehekülg=160}}</ref> [[1835]]. aastal siinse kiriku pastori asutatud [[Kaarma kihelkond\|Kaarma kihelkonna]] laulukoor oli Saaremaal esimene. 14. rida: Kiriku vundamentide paiknemise loogikast on raske aru saada, nimelt on hoone alusmüürid ehitatud erinevate kõrgustega ja eri meetodil. Vundamentide rajamisel oli ehitusmeistri esmaseks ülesandeks teha kindlaks pinnase kandvus, et seejärel otsustada kaevatavate šahtide sügavuse üle – seda otsustas ta tunde järgi, mingeid väljakujunenud sellekohaseid reegleid keskajal ei olnud. Müürialuste pinnasekihtide järgi otsustades võis Kaarmal pilt olla järgmine: koor ja käärkambri idaseina vundamentide jaoks kaevati sügav kraav, koori lõunaseina vundament rajati aga maapinnale. Ka pikihoone külgseinte vundament on paigaldatud otse maapinnale ja järgib rajamisaegset pinnaseprofiili. Lääneseina vundament asub aga täitepinnasel. Samal ajal kivide paigaldamisega on kiriku ümber veetud paks täitekiht, milleks on ehitusprahisegune peenliiv. Kuna selle liiva struktuur on samasugune nagu looduslikus kihis, siis pärineb täitepinnas lähikonnast ja vähesel määral ka vundamendiaukudest. ~~sama~~Sama liiva on kasutatud mördi valmistamisel.<ref name=":1">{{Raamatuviide\|autor=Kersti Markus, Tiina-Mall Kreem, Anu mänd\|pealkiri=Eesti kirikud I. Kaarma kirik\|aasta=2003\|koht=Tallinn\|kirjastus=Muinsuskaitseamet\|lehekülg=}}</ref> ==Kirikuaed ja [[pastoraat]]== 26. rida: Algsest, 13. sajandi kirikust pärinevad maalingud kooriruumi põhjaseinal, kus lisaks illusoorsele ümaraknale oli kujutatud ka stseen püha Kristoforusega. Hiiglasest, kes Kristuse üle jõe kandis, on säilinud ainult jalad, samuti võib näha eremiiti, kes laterna valgel toimunut jälgib. Saaremaa kirikutest on just Kaarma kirikus kõige enam säilinud väärtuslikke kunstiteoseid: keskaegne ristimiskivi (13.sajandist) ja Küreene Siimoni puuskulptuur (15.sajandi keskpaik). Kiriku ehteks on aga 1547. aastal annetatud altarisein, millest praeguseks on koha peal ainult riismed. Praegusel [[Uusgootika\|~~neogooti~~uusgooti]] vormides altariseinal on O. von Moelleri maal "Kristus ristil". Omal ajal kaunistasid seda ka vanalt altarilt pärinevat apostliskulptuurid. Tähelepanuväärne on ka 1645. aastast pärinev kantsel.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Kaur Alttoa\|pealkiri=Saaremaa kirikud The Churches on the Island of Saaremaa, Estonia\|aasta=2003\|koht=\|kirjastus=Kunst\|lehekülg=}}</ref> 66. rida: == Tänapäev == [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik\|EELK]] ~~'''~~Kaarma Peeter-Pauli kogudus~~'''~~ on [[Luterlus\|luterlik]] [[kogudus]] [[Kaarma\|Kaarmal]], kuuludes [[Saarte praostkond\|Saarte praostkonda]]. Koguduse hooldajaõpetaja on [[Hannes Nelis]], organist Tiiu Tõhk. Juhatuse esimees on Eve Mägi.

Kaarma kirik: erinevus redaktsioonide vahel