Redaktsioon: 6. juuli 2019, kell 03:38 redigeeri KrattBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 34 169 muudatust P Robot: automaatselt asendatud tekst (-== Välislink == +== Välislingid ==) Märgis: PAWS [1.2] ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. märts 2020, kell 03:36 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
29. rida: Kunagises [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] [[Württembergi hertsogkond\|hertsogkonnas]] võttis hertsog Friedrich II 1. jaanuaril 1806 tiitliks kuningas [[Friedrich I (Württembergi kuningas)\|Friedrich I]], tühistas põhiseaduse ning ühendas vana ja uue Württembergi. Järgnevalt võttis ta kiriku vara kuningriigi kontrolli alla, mille piirid olid "[[Saksamaa mediatisatsioon\|mediatisatsiooni]]" protsessiga ka suuresti laienenud. Aastal 1806 ühines Friedrich [[Reini Liit\|Reini Liiduga]] ja sai veel territooriume 160 000 asukaga. Hiljem tuli [[Schönbrunni leping]]uga oktoobris 1809 veel umbes 110 000 inimest tema võimu alla. Tasuks nende teenete eest ühines Friedrich [[Prantsusmaa\|Prantsuse]] [[keiser\|keisri]] [[Napoleon I]]-ga tema kampaaniates [[Preisimaa]], [[Austria]] ja Venemaa vastu. Tema 16 000 ~~tema~~ alamast, kes marssisid [[Moskva]] peale, tuli tagasi vaid mõnisada. Pärast [[Leipzigi lahing]]ut oktoobris 1813 jättis kuningas Friedrich Prantsuse [[keiser\|keisri]] maha, ja lepinguga [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich\|Metternich]]iga [[Fulda]]s novembris 1813 kaitses ta oma kuningatiitlit ja ~~varasemaid~~varem ~~territooriumide~~omandatud ~~omandamisi~~territooriume, samas tema väed marssisid koos liitlastega Prantsusmaale. Aastal 1815 ühines kuningas [[Saksa Liit\|Saksa Liiduga]], kuid [[Viini kongress]] ei teinud tema piiride osas muudatusi. Samal aastal pani ta rahvaesindajate ette uue [[põhiseadus]]e raamistiku, kuid need lükkasid selle tagasi ja järgnenud rahutuste keskel suri Friedrich 30. oktoobril 1816. === Wilhelm I === 43. rida: [[Pilt:Meyers b16 s0772a.jpg\|thumb\|Württembergi kuningriigi ja [[Hohenzollerni provints]]i kaart aastal 1888.]] Juulis 1864 järgnes [[Karl I (Württemberg)\|Karl I]] (1823–1891, valitses 1864–1891) oma isale Wilhelmile kuningana ja seisis peaaegu kohe silmitsi märkimisväärsete ~~raskutega~~raskustega. Võitluses Austria ja Preisimaa vahel ülemvõimu eest Saksamaal oli Wilhelm järjekindlalt Austria poolel ja uus kuningas jätkas seda poliitikat. Aastal 1866 haaras Württemberg relvad Austria poolel [[Austria-Preisi sõda\|Austria-Preisi sõjas]], kuid kolm nädalat pärast [[Königgratzi lahing]]ut (3. juuli 1866) said liitlased [[Tauberbischofsheim]]is lõplikult lüüa ja riik langes Preisimaa armu alla. Preislased okupeerisid Württembergi põhjaosa ja pidasid augustis 1866 rahuläbirääkimisi; Württemberg maksis hüvitist 8 000 000 [[Württembergi kulden\|kuldnat]] janing sõlmis vallutajaga salajase ründe- ja kaitse[[Rahvusvaheline leping\|lepingu]]. Württemberg oli osaline [[Peterburi deklaratsioon (1868)\|Peterburi deklaratsioonis]]. Võitluse lõpetamine Preisimaa vastu võimaldas demokraatliku kihutustöö uuendamist Württembergis, kuid see ei saavutanud märgatavaid tulemusi, kui aastal 1870 puhkes suur [[Prantsuse-Preisi sõda\|sõda]] Prantsusmaa ja Preisimaa vahel. Kuigi Württemberg jätkas antagonismi Preisimaa suhtes, jagas kuningriik rahvuslikku entusiasmi, mis pühkis üle Saksamaa, ning selle väed võtsid austusväärselt osa [[Wörthi lahing]]ust ja sõja teistest operatsioonidest. Aastal 1871 sai Württemberg uue [[Saksa keisririik\|Saksa keisririigi]] liikmeks, kuid säilitas kontrolli oma [[postiamet]]i, [[Telegraafside\|telegraafi]] ja raudteede üle. Riigil olid ka mõned erihüved [[maksud]]e ja armee suhtes. Järgmised 10 aastat toetas Württemberg entusiastlikult uut korda. Paljud tähtsad reformid, eriti rahanduse vallas, viidi ellu, kuid ettepanek ühendada raudteesüsteem ülejäänud Saksamaaga nurjus. Pärast maksukärpeid aastal 1889 kaaluti muudatusi põhiseaduses. Karl soovis tugevdada konservatiivset elementi kodades, kuid 1874., 1876. ja 1879. aasta seadused mõjutasid vähe. 169. rida: [[Tekstiil]]itööstus hõlmas lina, villa ja puuvilla vabrikuid, eriti [[Esslingen]]is ja [[Göppingen]]is, ning paberivabrikuid, eriti [[Ravensburg]]is, [[Heilbronn]]is ja teistes paikades [[Alam-Švaabimaa]]l. Töötlev tööstus, mida toetas valitsus, arenes 19. sajandi lõpuaastail kiiresti, märkimisväärselt metallitöötlemine, eriti harud, kus nõuti oskustööd. Erilist tähelepanu pöörati raua- ja terasetoodetele, veduritele (~~milles~~mille head mainet [[Esslingen]] nautis ~~head mainet~~), masinatele, autodele, jalgratastele, käsirelvadele ([[Mauser]]i vabrik [[Oberndorf am Neckar]]is), teaduslikele ja kunstiriistadele, klaveritele (Stuttgardis), orelitele ja teistele muusikariistadele, fotograafiaseadmetele, kelladele ([[Schwarzwald]]is), elektriaparaatidele ning kuld- ja hõbetoodetele. Tegutsesid ulatuslikud keemiaettevõtted, pottsepatöökojad, tisleritöökojad, suhkruvabrikud, pruulikojad ja piiritusetehased. [[Hüdroenergia]] ja bensiin kompenseerisid laialdaselt kivisöe puudumist ning vedelat [[süsihape]]t toodeti [[maagaas]]iallikatest Neckari lisajõe [[Eyach (Neckar)\|Eyach]]i juures. === Kaubandus === Kuningriigi peamised eksportkaubad olid veised, teravili, puit, klaverid, sool, õli, nahk, puuvill ja lina, õlu, vein ja piiritus. Kaubandus keskendus [[Stuttgart]]i, [[Ulm]]i, [[Heilbronn]]i ja [[Friedrichshafen]]isse. Stuttgart, niinimetatud Edela-Saksamaa [[Leipzig]], hooples ulatusliku raamatukaubandusega. Kuningriigis oli loomingulisi leiutajaid; esimene autotootja [[Gottlieb Daimler]] asutas aastal 1900 oma äri [[Daimler Motoren Gesellschaft]]i ja selle järeltulijal Mercedes-Benzil olid tehaseid ka Stuttgardi lähistel. [[Friedrichshafen]]is [[Bodeni järv]]e ääres ehitas krahv [[Ferdinand von Zeppelin]] aastast 1897 kuni oma surmani aastal 1917 [[õhulaev]]u. === Transport ===

Württembergi kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel