Erinevus lehekülje "Kiiruisutamine" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välislink *== +== Välislingid ==))
P
 
[[Pilt:Ireen wust 2007.jpg|thumb|[[Ireen Wüst]] [[2007]]. aastal]]
[[Pilt:JaapEden.jpg|thumb|[[Jaap Eden]] [[1890]]. aastal.]]
'''Kiiruisutamine''' on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Eristatakse kahte tüüpi kiiruisutamist: pikal ja lühikesel distantsil.
 
== Ajalugu ==
 
Uiske kasutati juba vanaajal, et jääl paremini liikuda. Algselt olid need valmistatud loomaluust ning liikudes anti kepitõugetega hoogu. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama [[Holland]]is 13. sajandi keskel. VaraseimadVanimad teadaolevad uisutamisvõistlused peeti 16. sajandil [[Friisimaa]]l. Esimene uisutajate klubi asutati [[1742]]. aastal [[Edinburgh]]<nowiki/>is. Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil [[Inglismaa]]l ning 19. sajandil Hollandis, [[Skandinaavia|Skandinaavia maades]], [[Saksamaa]]l, [[Venemaa]]l ja [[Põhja-Ameerika]]s. [[1848]]. aastal patenteeris E. W. Bushall [[Philadelpia]]s esimesed terasuisud. [[1889]]. aastal peeti [[Amsterdam]]is mitteametlikult esimesed [[Kiiruisutamise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]].
 
[[1892]]. aastal asutasid [[Austria]], [[Holland|Hollandi]], [[Rootsi]], Saksamaa, [[Suurbritannia]] ja [[Ungari]] uisutajad [[Scheveningen]]is (Holland) [[Rahvusvaheline Uisuliit ISU|Rahvusvahelise Uisutamisliidu]] ISU (ingl. ''International Skating Union''). See on vanim rahvusvaheline talialade liit. ISU-sse kuulub 73 liikmesriiki. ISU peamajapeakorter asub [[Lausanne]]'is.
 
<br>*[[1742]] Edinburghis asutati esimene uisutajate klubi.
<br>*[[1772]] Briti kapten Robert Jones andis välja esimese uisutamisõpiku "''A Treatise on Skating".''
<br>*[[1801]] [[Groningen]]is Hollandis toimusid esimesed kiiruisutamise võistlused.
<br>*[[1877]] Valmis– valmis esimene Glaciariumi tehisjäärada [[London]]is.
<br>*[[1892]] Scheveningenis asutati rahvusvaheline uisuliit ''Internationale Eislaufvereinigung'', hiljem ''International Skating Union'', ISU.
<br>*[[1893]] Toimusid– toimusid esimesed ametlikud maailma- ja Euroopa meistrivõistlused. Maailmameistriks tuli hollandlane [[Jaap Eden]] ja Euroopa meistriks rootslane [[Rudolf Ericsson]].
 
Maailmameistriks tuli hollandlane [[Jaap Eden]] ja Euroopa meistriks rootslane [[Rudolf Ericsson]].
<br>*[[1924]] [[Chamonix|Chamonix']] [[olümpiamängud]]el oli kiiruisutamine esimest korda kavas. Kolmekordseks võitjaks tuli soomlane [[Clas Thunberg]], kes sai veel ka ühe hõbeda ja ühe pronksi.
<br>*[[1928]] Clas Thunberg jätkas oma võitude seeriat olümpial,olümpiamängudel kahe kullaga.
<br>*[[1931]] Clas Thunberg võitistuli [[Helsingi]]s viiendaviiendat MMkorda tiitlimaailmameistriks.
<br>*[[1952]] [[Norranorra]]lane [[Hjalmar Andersen]] võitis Oslos kolm olümpiakulda.
<br>*[[1980]] [[Lake PacidPlacidi olümpiamängud|Lake Placidi]]i olümpiamängudel sai ameeriklane Eric Heiden hakkama uskumatu saavutusega, võites kõikidel kavas olnud aladel olümpiakulla.
<br>*[[1992]] [[Albertville]]'i taliolümpialtaliolümpiamängudel võisteldi esimest korda lühirajauisutamises ''(Shortshort track)''.
<br>*[[1997]] Võeti– võeti kasutusele uut tüüpi klappuisud, mis võimaldasid kahe aasta jooksul uuendada kõikkõiki maailmarekordidmaailmarekordeid.
[[Pilt:Clap skate.png|thumb|Pilt klassikaliseKlassikalise kiiruisu ja ''klapp''-uiskuklappuisu vahelisestvaheline erinevusest.erinevus]]
 
== Kiiruisutamise eripära ja uisud ==
*kui ta on põhjustanud kokkupõrke rajavahetusel.
 
'''Lühirajauisutamise''' ehk ''short trackitrack''<nowiki/>'i rada on 111,12 pikk ja 6,75 m lai. Sirge on 28,07 m. Erinevus võrreldes tavalise kiiruisutamisega on see, et rada on lühem, kurvid järsemad ja starditakse koos. Uisu tera erineb tavalisest.
 
== Võistlusalad ==
 
== Välislingid ==
 
*[http://weasel.student.utwente.nl/~speedskating/ Kiiruisutamise tulemused]
 
123 375

muudatust