Kiiruisutamine: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:JaapEden.jpg|thumb|[[Jaap Eden]] [[1890]]. aastal.]]

Uiske kasutati juba vanaajal, et jääl paremini liikuda. Algselt olid need valmistatud loomaluust ning liikudes anti kepitõugetega hoogu. Raudteraga puu-uiske hakati valmistama [[Holland]]is 13. sajandi keskel. VaraseimadVanimad teadaolevad uisutamisvõistlused peeti 16. sajandil [[Friisimaa]]l. Esimene uisutajate klubi asutati [[1742]]. aastal [[Edinburgh]]<nowiki/>is. Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil [[Inglismaa]]l ning 19. sajandil Hollandis, [[Skandinaavia|Skandinaavia maades]], [[Saksamaa]]l, [[Venemaa]]l ja [[Põhja-Ameerika]]s. [[1848]]. aastal patenteeris E. W. Bushall [[Philadelpia]]s esimesed terasuisud. [[1889]]. aastal peeti [[Amsterdam]]is mitteametlikult esimesed [[Kiiruisutamise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]].

[[1892]]. aastal asutasid [[Austria]], [[Holland|Hollandi]], [[Rootsi]], Saksamaa, [[Suurbritannia]] ja [[Ungari]] uisutajad [[Scheveningen]]is (Holland) [[Rahvusvaheline Uisuliit ISU|Rahvusvahelise Uisutamisliidu]] ISU (ingl. ''International Skating Union''). See on vanim rahvusvaheline talialade liit. ISU-sse kuulub 73 liikmesriiki. ISU peamajapeakorter asub [[Lausanne]]'is.

<br>*[[1742]] – Edinburghis asutati esimene uisutajate klubi.

<br>*[[1772]] – Briti kapten Robert Jones andis välja esimese uisutamisõpiku "''A Treatise on Skating".''

<br>*[[1801]] – [[Groningen]]is Hollandis toimusid esimesed kiiruisutamise võistlused.

<br>*[[1877]] Valmis– valmis esimene Glaciariumi tehisjäärada [[London]]is.

<br>*[[1892]] – Scheveningenis asutati rahvusvaheline uisuliit ''Internationale Eislaufvereinigung'', hiljem ''International Skating Union'', ISU.

<br>*[[1893]] Toimusid– toimusid esimesed ametlikud maailma- ja Euroopa meistrivõistlused. Maailmameistriks tuli hollandlane [[Jaap Eden]] ja Euroopa meistriks rootslane [[Rudolf Ericsson]].

<br>*[[1924]] – [[Chamonix|Chamonix']] [[olümpiamängud]]el oli kiiruisutamine esimest korda kavas. Kolmekordseks võitjaks tuli soomlane [[Clas Thunberg]], kes sai veel ka ühe hõbeda ja ühe pronksi.

<br>*[[1928]] – Clas Thunberg jätkas oma võitude seeriat olümpial,olümpiamängudel kahe kullaga.

<br>*[[1931]] – Clas Thunberg võitistuli [[Helsingi]]s viiendaviiendat MMkorda tiitlimaailmameistriks.

<br>*[[1952]] – [[Norranorra]]lane [[Hjalmar Andersen]] võitis Oslos kolm olümpiakulda.

<br>*[[1980]] – [[Lake PacidPlacidi olümpiamängud|Lake Placidi]]i olümpiamängudel sai ameeriklane Eric Heiden hakkama uskumatu saavutusega, võites kõikidel kavas olnud aladel olümpiakulla.

<br>*[[1992]] – [[Albertville]]'i taliolümpialtaliolümpiamängudel võisteldi esimest korda lühirajauisutamises ''(Shortshort track)''.

<br>*[[1997]] Võeti– võeti kasutusele uut tüüpi klappuisud, mis võimaldasid kahe aasta jooksul uuendada kõikkõiki maailmarekordidmaailmarekordeid.

[[Pilt:Clap skate.png|thumb|Pilt klassikaliseKlassikalise kiiruisu ja ''klapp''-uiskuklappuisu vahelisestvaheline erinevusest.erinevus]]

'''Lühirajauisutamise''' ehk ''short trackitrack''<nowiki/>'i rada on 111,12 pikk ja 6,75 m lai. Sirge on 28,07 m. Erinevus võrreldes tavalise kiiruisutamisega on see, et rada on lühem, kurvid järsemad ja starditakse koos. Uisu tera erineb tavalisest.