Avinurme lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
20. rida:
'''Avinurme lahingust''' oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Sõjategevus Eestis (1944)|Sõjategevuse ajal Eestis]] toimunud lahing, millest võtsid Nõukogude poolel osa eestlaste [[27. Laskurpolk|27. laskurpolgu]] 2. pataljon ja [[921. Laskurpolk|921. laskurpolgu]] 1. pataljon, Saksa poolel eestlaste [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]i ja [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. Eriotstarbelise Jalaväediviisi]] osad.
==Taandumine==
[[Operatsioon Aster|Eesti mahajätmise plaani]] kohaselt pidid [[Armeegrupp Narwa]] üksused jalgsimarsil lahkuma üle Viljandi Lätti. Mehhaniseeritud väeosad, peamiselt [[III Germaani Soomuskorpus|III Germaani soomuskorpus]]el aga üle Rakvere-Paide Pärnuni. Saksa väejuhatus suunas [[Torma]]-[[Mustvee]] piirkonda [[11. SS-diviisi „Nordland”]] 11. soomustatud luurepataljoni SS-Obersturmbannführer [[Rudolf Saalbach]]i juhtimisel, kahe tanki- ja kahe soomukikompaniiga. Saalbachil oli ülesanne Mustvee-Torma joonel kaitse sisse võtta ning positsioonidelt enne mitte lahkuda, kui viimased [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. eriotstarbelisele diviis]]i eesti [[piirikaitserügemendid]] on neist möödunud. Saalbachi pataljon aga taandus pataljon juba esimeste kokkupõrgete järel Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpusega. 18. septembril said Sinimägedest taganevad üksused käsu asuda kaitseliinile [[Laekvere]] lähistel, 19. septembri varahommikul alustati taganemist [[Kurtna laager|Kurtna laagrisse]], kus asus ka 20. diviisi staap ja kust liiguti edasi [[Jõuga]] suunas. 45. rügemendi ülem [[Obersturmbannführer]] [[Harald Riipalu]] määrati taganevate maavägede ülemaks. [[Jõuga]] teeristil sai H. Riipalu käsu ilmuda diviisi staapi, [[Koeru]]sse.
 
[[Iisaku]] ja [[Peipsi järv]]e vahelt pidid taanduma 11. Ida-Preisi jalaväediviis, 288. ja 292. politseipataljon ning 2., 3., 4. ja 6. piirikaitserügement [[300. Eriotstarbeline Jalaväediviis|300. Eriotstarbelise Jalaväediviis]]i koosseisusist. Plaani järgi pidi jalavägi taganema mööda [[Kuremäe]]–[[Iisaku]]–[[Rostoja]]–[[Tagajõe]] teed, suurtükivägi ja voorid pidid taganema mööda [[Tudulinna–Avinurme maantee]]d. Taganevate vägede katteväeosaks määrati [[pataljon Narva|20. Füsiljeerpataljon]], mis oli tugevdatud 45. rügemendi tankitõrje- ja jalaväe saatesuurtükkidega. Mööda Iisaku–Tudulinna–Avinurme teed liikusid edela Saksa 113. julgestusrügement, nn [[Sihveri pataljon]] ([[47. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon|III/47]]), [[45. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II/45]], [[46. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I/46]] ja järelväena [[Pataljon "Narva"|20. Füsiljeerpataljon]]. Saksa väejuhatus suunas [[Torma]]-[[Mustvee]] piirkonda [[11. SS-diviisi „Nordland”]] 11. soomustatud luurepataljoni SS-Obersturmbannführer [[Rudolf Saalbach]]i juhtimisel, kahe tanki- ja kahe soomukikompaniiga. Saalbachil oli ülesanne Mustvee-Torma joonel kaitse sisse võtta ning positsioonidelt enne mitte lahkuda, kui viimased [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. eriotstarbelisele diviis]]i eesti [[piirikaitserügemendid]] on neist möödunud. Saalbachi pataljon aga taandus pataljon juba esimeste kokkupõrgete järel Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpusega.
 
[[17. september|17. septembril]] 1944 forsseeris [[8. Eesti laskurkorpus]] [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal|Emajõe Kastre suunal]]. 18. septembril jätkas [[2. löögiarmee]] edu arendamist kogu rindel. 18. septembri keskpäeva paiku vallutas piki Peipsi läänekallast liikuv [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[354. laskurpolk]] [[Kallaste]]. Päeva lõpuks jõuds 8. Eesti laskurkorpus [[Mustvee]] joonele, kus oli lahingukontakt 1, jalaväerügemendi ja [[42. Kaitse Pioneeripataljon|42. politseipataljon]]iga. [[19. september|19. septembril]] hõivas [[354. laskurpolk]] [[Tiheda]], [[300. laskurpolk]] [[Võtikvere]], [[921. laskurpolk]] [[Sepa (Tartu)|Sepa]], [[925. laskurpolk]] [[Võiduvere]]. 8. Eesti laskurkorpus oli aga moodustanud korpuse liikuva eelsalga, kes pidi hõivama Avinurme ja Tudulinna. Tema koosseisu arvati alampolkovnik Sergei Tšesnakovi 952. liikursuurtükkide polk, alampolkovnik [[Eduard Kuslapuu]] 45. üksik tankipolk ja [[27. Laskurpolk|27. laskurpolgu]] 2. pataljon major [[Oskar Andrejev]]i juhtimisel. Eelsalga juhiks määrati 27. laskurpolgu komandör polkovnik [[Nikolai Trankmann]]. Pärast 19. septembri keskööd jõudis liikuva eelsalga avangard [[Kõveriku]] külla, kus 921. laskurpolgu 1. pataljon oli puhkepeatusel. [[Avinurme raudteejaam]]a ja selle lähema ümbruse alad võeti kontrolli alla paar tundi hiljem.