Arthur Buxhoevden: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
16. rida:
| Autasud = [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV järgu ohvitseririst]]<br> [[Püha Vladimiri orden]]i IV järk<br> [[Püha Stanislavi orden]]i III, II järk<br> [[Püha Anna orden]]i IV, III ja II järk, [[Püha Georgi rist]]i IV järk<br>[[Püha Anna orden]]i II klass<br>[[Vabadusrist]] I/2<br> [[Karutapja orden|Läti Karutapja III järgu orden]]
}}
'''Peter Eugen Arthur von Buxhoeveden''' [[Vabadusrist|VR I/2]] ([[Saksamaa]]l '''Peter Eugen Arthur Baron von Buxhoeveden'''<ref>Patrick von Glasenapp. Baltisches Wappenbuch. Verlag Patrick von Glasenapp, Alling, 1980, S. XXI</ref><ref>Die Baltischen Ritterschaften. Übersicht über die in den Matrikeln der Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel verzeichneten Geschlechter. Bearbeitet im Auftrage des Verbandes der Baltischen Ritterschaften von Ernst v. Mühlendahl und Baron Heiner v. Hoyningen gen. Huene. Limburg/Lahn, Starke, 1973, S. 2.</ref>, 16/[[28. märts]] [[1882]] [[Muratsi mõis]]
==Elulugu==
Peter Eugen Arthur Buxhoeveden oli lõpetanud [[Tver]]i ratsaväekooli [[Kornet (auaste)|kornetina]], võttis osa [[I Maailmasõda|I maailmasõjast]] Venemaa Keisririigi Vene Keiserliku Armee koosseisus Saksa-Austria rindel, tõusis [[Rittmeister|rittmeistriks]] ja teenis välja [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV järgu ohvitseriristi]], [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri]] IV järgu, [[Püha Stanislavi orden]]i III, II järgu ning [[Püha Anna orden|Püha Anna]] IV, III ja II järgu, [[Püha Georgi rist]]i IV järgu ordeni.
[[Fail:Colonel Peter Eugrn Arthur von Buxhoeveden grave in Tallinn Estonian Defence Forces Cemetery (Kaitseväe kalmistu) 2017.tif|pisi|left|A. v.
Pärast Eesti iseseisvumist ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] algust teenis Eesti sõjaväes ([[Kaitseliit|kaitselii]]dus ja eesti väeosades, mitte [[baltisakslased|baltisakslas]]te [[Balti pataljon]]is), osales Vabadussõjas, 1918. aasta novembris astus ta vabatahtlikult [[Saarte Kaitseliit]]u ja viidi üle Tallinna, kus oli Vabadussõja ajal [[2. ratsaväepolk|2. ratsaväepolgus]] ja ratsapolkude tagavaraeskadroni ja -divisjoni ülem.
Pärast Vabadussõda oli ta [[Lahingukool#Allohvitseride Kool 1921–1923|allohvitseride kooli]] ratsaväe õppeeskadroni ülem, Kindralstaabi Kursuste, hiljem [[Kõrgem sõjakool|Kõrgema sõjakool]]i lektor, ratsaväeinspektor ja aastatel 1923–1928 sõjaministri vanem käsundusohvitser.
[[1920]]. aastal ülendati Arthur Buxhoeveden [[Kolonelleitnant|kolonelleitnandiks]] ja [[1924]]. aastal [[kolonel]]iks, talle
Läinud erru 1928. aastal, tegeles Arthur Buxhoeveden [[Muratsi]]s põllumajandusega, juhatas algusest lõpuni [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Eesti Vabadussõjalaste Liidu]] [[Saaremaa]] osakonda. [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Vabariigi Valitsuse]] otsusega 30. jaanuarist 1935 nr. XI lubati [[Pikalaenu Pank|Pikalaenu Pangal]] kustutada temale antud riiklikud laenud kokku 880 krooni ulatuses. Kuni 25. juunini 1940 oli ta [[Sõjavägede Varustusvalitsus]]e hobusekasvatuse nõunik. 1941. aastal lahkus Nõukogude Liidu ohust tingituna ''Nachumsiedlungi ([[Umsiedlung|Umsiedlung)]]'' järelümberasumise käigus [[baltisakslased|baltisakslas]]tega Saksamaale.
73. rida:
|emaemaemaema=Friederike von Nolcken
}}
==Viited==▼
{{viited}}▼
== Kirjandus ==
78. rida ⟶ 81. rida:
*[[Joosep Reinaru]], [[Otto Mathias Christoph von Buxhoeveden]], [[Silvana von Buxhoeveden-Druda]]: ''Saaremaa (Oesel) ja Buxhoevedenid: pühendatud Eesti vabadussõjalasele Vabadusristi 1/2 kavalerile kolonel Arthur Buxhoevedeni mälestuseks'', Kuressaare 2005, 92 lk., ISBN 1231486046
*Pilk Saaremaa jahioludesse. [[Vaba Maa]], 17. aprill 1929, nr. 88, lk. 6.
▲==Viited==
▲{{viited}}
== Välislingid ==
87. rida:
*[http://www.muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=158&uudis=182 Buxhoevdenite suguvõsast ja Ristist]
*[http://www.lkok.com/detail1.asp?ID=1806 Karutapja ordeni kavalerid: LKOK nr.3/1742 Buxhoevden, Arthur] (läti keeles)
* Arthur von Buxhoevedenist Vikerraadio saatesarjas "Eesti
{{JÄRJESTA:Buxhoevden, Arthur}}
| |||