I üldlaulupidu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Undid edits by 91.129.106.116 (talk) to last version by 82.131.105.142 Märgised: Eemaldamine SWViewer [1.3] |
||
16. rida:
== Ettevalmistused ==
Laulupeo korraldamise luba paluti [[Balti kubermangud|Balti]] kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ametlikult taotleti luba [[Liivimaa talurahvaseadused|
Laulupeo peakomitee koosnes 17-st liikmest: A. H. Willigerode (president), abiesimees [[Johann Voldemar Jannsen]], [[Tartu gümnaasium]]i õpetaja [[Jakob Hurt]], füüsikateaduskonna üliõpilane [[Johann Mielberg]], arstiteaduskonna üliõpilane [[Heinrich Rosenthal]] ja usuteaduskonna üliõpilane [[Carl Hohlfeld]], Tartu ülikooli eksekuutor A. Eschscholtz, Tartu linnavalitsuse kantseleiametnik ja „Vanemuise” asepresident A. F. Obram, pottseppmeister A. Kordt, Tartu-Maarja köster [[Andreas Luig]], restoraniomanik J. Ottas, maalermeister A. F. Hoffmann, majaomanikud J. Glück ja P. Lestmann, kaupmees J. Maddisson, voorimees P. Zirkel ja trükikoja omaniku [[Heinrich Laakmann]]'i poeg [[Carl Laakmann]].
Laulupeo [[repertuaar]] põhjustas samuti vaidlusi. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "[[Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud]]". Samal ajal oli [[Carl Robert Jakobson|C. R. Jakobson]] avaldanud oma "Vanemuise kandle healed", mis sisaldas valdavalt eesti algupärast laululoomingut. Jakobson ei olnud rahul Jannseni repertuaarivalikuga, öeldes, et see pole eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Sellest hoolimata ei hakanud Jannsen oma repertuaarivalikusse muudatusi tegema. Jakobson laulupeole ei tulnud.<ref name="130 aastat">"130 aastat eesti laulupidusid", 2002. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-813-24-3}}}}</ref>
== Pidupäevad ==
|