Kanji: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
45. rida:
Tuletuslikud märgid (転注文字 ''tenchū moji'') on märgid, mida kasutatakse laiendatud, tuletatud või näilikus mõttes. Näiteks: 令 ''rei'' muudetuna algupärasest tähendusest ‘käskima’ või ‘isik, kes käsib’ uue tähenduseni ‘valitseja, käskija’.
 
Foneetilised laenud (仮借文字 ''kasha moji'') on märgid, mis on laenatud sõna häälduse väljendamiseks ilma otsese viiteta algupärasele tähendusele või on tegemist hoopisgihoopiski vigaselt tõlgitsetud seoste edasikandumisega.
Suurem enamus märkidest on foneetilis-ideograafilised märgid (neljas ülalnimetatud tüüp). Näiteks 民, algupäraselt pilt nõelaga läbistatud silmast, kujutas orja, kes oli põgenemise vältimiseks peremehe poolt pimedaks torgatud, kuid hiljem muudeti ‘ükskõikseteks rahvahulkadeks’ või ‘inimeseks üldiselt’. See kujutab foneetilis-ideograafilise elemendina teiste märkide moodustamises märki hääldusega ''min'' ja tähendab põhiliselt ‘pime’ või ‘pimedus’. Näiteks ''min'' ‘rahvas’ 民 (lühendatuna 氏) kombineeritud märgiga 日 ‘päike’ annab kokku 昏, mis tähendab ‘pimedust, hämarikku’; 眠 ‘magama’ koosneb silmast (目) pimeduse seisundis (民). Huvitav näide on ''kon'' 婚 ‘abielu’, mis koosneb osadest 女 ‘naine’ + 昏 ‘pimedus’. Ühe teooria kohaselt on see tingitud sellest, et laulatus-tseremooniaid peeti öisel ajal. Sellisel viisil annab 民 oma panuse teiste märkide moodustamisel nii kuju, häälduse kui lugemisviisi järgi.