Redaktsioon: 28. veebruar 2020, kell 22:19 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 903 muudatust P Tühistati kasutaja 87.119.179.80 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Minnekon. Märgis: Tühistamine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. märts 2020, kell 20:53 redigeeri eemalda Vihelik (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 5514 muudatust →‎Immigratsioon ja islam: sama põhjendus, mis enne: kui on refereeritud tervet lõiku, siis pole vaja selle lõigu sees ühte sõna tsiteerida, see on niigi selge. jutumärkidega jääb tavalugejale mulje kallutatusest. Uuem muudatus →
150. rida: Väidetavat Euroopa islamiseerumist seletatakse sotsiaalmeedias sageli vandenõuteooriate abil, mis ühtlasi ühendavad omavahel pea kõiki paremäärmusliku diskursuse teemasid. EKRE on korduvalt teatanud, et peavoolu poliitilised jõud on teadlikult kaasa aidanud rändekriisile ja terrorismile, eesmärgiga Euroopa islamiseerida ja rahvusriigid hävitada. [[vasakpoolsus\|Vasakpoolseid]] jõude, [[liberalism\|liberaale]], [[feminist]]e ja seksuaalvähemusi kujutatakse selle juures moslemite liitlastena. On väidetud, et Eesti peavoolu meedia levitab islamipropagandat ja "lillaroosade aktivistide sõnum on lihtne: me peame hakkama harjuma, me peame hakkama sallima. Pagulaste, võõrtööjõu, islami, madala iibe, rahvusriikide kadumisega."<ref name=Kasekamp2019 /> Vassilis Petsinise hinnangul on EKRE pagulaste vastuvõtmise ja immigratsioonivastasel tegevusel oluline sotsiaalpsühholoogiline mõõde: kasutatakse ära [[eesti rahvuslus]]e narratiivis olevaid [[kollektiivne mälu\|kollektiivseid mälestusi]] "[[kolonisatsioon]]ist" [[Nõukogude okupatsioon Eestis\|Nõukogude võimu all]] ja kollektiivseid kartusi uuesti "koloniseeritud" saada tulevikus. Põgenikeküsimus põimub EKRE retoorikas sageli murega "(ida)slaavi immigratsioonist Eestisse" ja kartustega, et tagajärjeks on "uus koloniseerimine ja 30 aasta pärast venekeelsete inimeste demograafiline ülekaal eestlaste üle". Kolonisatsioonina käsitletakse nüüd põgenikekvoote, mida väidetavalt toetab uus "võõrvõim" – Euroopa Liit. Nii näib Petsinisele, et identiteedi- ja [[mälupoliitika]] ning nende selektiivne kasutamine on saanud suurema tähtsuse, kui väga väikese arvu sõjapagulaste kohalolek Eestis, ja on arenenud üheks EKRE poliitilise tegevuse põhikomponendiks. Petsinis juhib tähelepanu asjaolule, et EKRE toetus hüppas pärast [[2016. aasta Brüsseli plahvatused\|Brüsseli pommirünnakuid]] 13%-lt 19%-le, mis tema sõnul näitab, et partei tegevus pagulaste küsimuses suutis puudutada sihtgruppi.<ref>Petsinis 2019, lk 213, 216, 223</ref> ===Venemaa ja venelased===

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: erinevus redaktsioonide vahel