Erinevus lehekülje "Baribal" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 4 baiti ,  7 kuu eest
P
resümee puudub
P (Robot: parandatud kuupäeva vormindust viidetes)
P
 
}}
 
'''Baribal''' (''Ursus americanus'') on [[Põhja-Ameerika]]st pärinev [[karu (perekond)|karu]] perekonda kuuluv loom. Tegemist on Põhja-Ameerika väikseima, kuid kõige laiemalt levinud karuliigiga. Baribalid on [[omnivoor]]id, kelle toidulaud sõltub suuresti aastaajast ja elupaigast. Baribalid elavad metsastes piirkondades, kuid asuvad mõnikord ka inimasustuse lähistele, kust on lihtne toitu hankida. Baribali näol on tegemist maailma kõige levinuima karuliigiga. Lisaks [[pruunkaru]]le on baribal ainuke tänapäevane karu perekonda kuuluv liik, mida IUCN ei pea väljasuremisohus olevaks.<ref name="xn3yF" />
 
==Levila==
[[Pilt:Grand Tetons black bear.jpg|pisi|Baribal Grand Tetoni rahvuspargis|vasakul]]
Baribali ajalooliseks levilaks on suurem osa Põhja-Ameerikast, tänapäeval leidub neid Põhja-Ameerika hõredamalt paiknevatel metsastunud aladel.<ref name="plan" />
Ka praegu asustavad baribalid suurt osa oma ajaloolisest, tänapäeva [[Kanada]] aladel paiknevast, levilast, neid ei leidu vaid lõunapoolsetel põllumajandusaladel AlbertasAlberta, Saskatchewanis,Saskatchewani ja ManitobasManitoba provintsus. [[Prints Edwardi saar]]elt on liik olnud välja surnud 1937. aastast alates. 1990-ndate keskel seitsmes Kanada provintsis tehtud uurimusest selgus, et kogu Kanada baribalipopulatsioon koosneb 396 000 – 476 000 isendist.<ref name="canada" />
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] baribalide levila on koondunud riigi kirdeossa, põhjapoolsesse loodeossa, [[Kaljumäestik]]u piirkonda, läänerannikule ja [[Alaska]]le, ülejäänud regioonides muutub levila katkendlikuks või puudub liik hoopis. Hiljutised vaatlused [[Ohio]]s viitavad, et baribalid on oma levilat viimase kümnendi jooksul laiendanud, küll aga ei arvata, et need laiendused inditseeriksid veel stabiilselt jätkusuutlikke uusi [[populatsioon]]e. 1990. aastate alguses 35 osariigis läbi viidud uuringud näitavad, et peale Idaho ja Mehhiko aladel leiduvate populatsioonide on baribalide hulk stabiilne või kasvav. Kokku leidub Ameerika Ühendriikides hinnanguliselt 339 000 – 465 000 isendit.<ref name="us" />
1993. aasta seisuga oli Mehhikos teada neli piirkonda, kus leidus baribalipopulatsioone. Mehhiko on ainus riik, kus baribal on klassifitseeritud ohustatud liigina.<ref name="plan" />
 
==Elupaik==
Kogu levila ulatuses on populatsioonide elupaigaeelistused mitmete karakteristikute aluseljärgi sarnased – baribale leidub piirkondades, kus on võrdlemisi läbipääsmatu maastik, vohav alustaimestik ja palju söödavat materjali. Teistest karuliikidest pisut erinev kohandumine metsaalade ja tiheda taimkattega võib olla algselt seotud suuremate ja agressiivsemate karuliikide konkurentsiga, kes hõivasid suurema osa traditsioonilistest sobilikest elupaikadest<ref name="Lariviere" />, samuti suuremate kiskjate nagu näiteks mõõkhambulise tiigri ja Ameerika lõvi kaaslusest, kes võisid baribalidele jahti pidada. Kuigi üldiselt eelistavad baribalid elupaigana metsaalasid, võivad nad kohastuda ellujäämiseks ka linnalähedastes piirkondades, kui seal jagub kergesti hangitavat toitu ja piisavalt varjavat haljastust.<ref name="Hunter" /> Põhja-Ameerika mandriosas leidub baribale enamasti rohke taimkattega mäestikualadel 400–3000 meetri kõrgusel, Ameerika edelaosas ja [[Mehhiko]]s koosneb elupaik võsastunud metsadest, kuid neis piirkondades liiguvad karud vahetevahel ka avamaastikule, kuna tarvitavad toiduks seal leiduvaid [[viigikaktus]]eid. Ameerika Ühendriikide kaguosas on esindatud kaks põhilist elupaigatüüpi – Apalatši mäestiku lõunaosas elutsevad baribalid põhiliselt tamme- ja hikkori segametsades, kaguosa rannikualadel elutsevad karud aga lahtede lähistel ja soostunud aladel, mis pakuvad head varjevõimalust ning kus peamiseks puuliigiks on valge seeder. Levila kirdeosas on elupaigaks samuti segametsad ([[pöök]], [[vaher]], [[kask]] ja erinevad okaspuuliigid). Mööda [[Atlandi ookean]]i rannikut pakuvad elupaiku aga jälle okaspuumetsad. Põhjapoolsete metsatüüpide piirkondades asuvad samuti baribalidele olulised elupaigakomponendid – võsastikud, kuivad ja märjad niidud, tõusuvee alla jäävad piirkonnad ja kaldaäärsed alad, kus leidub palju söödavaid seemneid tootvaid puuliike. Kaljumägedes domineerivad elupaikadena kuusemetsad. Aladel, kus inimtegevust on võrdlemisi vähe, näiteks Kanada ja Alaska ääremaadel, leidub baribale rohkem ka tasandikualadel.<ref name="Lariviere" />
 
==Välimus==
==Reproduktsioon ja areng==
[[Pilt:Inspecting Newborn Black Bear Cubs.jpg|pisi|Vastsündinud baribalid]]
Emastel baribalidel sünnib esimene [[pesakond]] poegi 3–5-aastaselt.<ref name="Brown" /> 2–3 kuud kestvaks paaritumisperioodiks on juuni-juuli, põhjapoolsetel aladel ka august.<ref name="Lariviere" /> Viljastunud [[Munarakk|munarakud]] arenevad aeglaselt ja eiega pesastu emakas enne novembrit, tiinus kestab 235 päeva ja pojad sünnivad jaanuari lõpus või veebruari alguses. Pesakonna suurus varieerub ühest kuue pojani, enamasti kaks kuni kolm poega.<ref name="North American Bear Center - Reproduction" /> Karupoja sünnikaaluks on 280–450 g ja pikkuseks 20,5&nbsp;cm. Sündides katab poja keha õhuke hall karvkate, tagajäsemed on alaarenenud. Pojad avavad silmad 28–40 päeva vanuselt ja hakkavad käima 5-nädalaselt. Emapiimast sõltuvad kutsikad 30 nädalat ja iseseisvuse saavutavad 16–18 kuu vanusena. Suguküpseks saavad baribalid kolmeaastaselt ja täismõõtmed saavutavad viiendaks eluaastaks.<ref name="Brown" />
 
==Eluiga==
 
==Talveuni==
Baribalid jäävad uinakusse oktoobris või novembris ja võtavad selleks ajaks juurde ligikaudu 15&nbsp;kg rasva. Talveuni kestab 3–5 kuud.<ref name="charlotte" /> Selle aja jooksul langeb südametegevus 40–50 löögilt minutis 8 löögini minutis. Talveund magavad baribalid koopas või urus, mille sobivuse osas on emased valivamad kui isased.<ref name="goals1" /> Kasutatakse nii looduslikke kui ka isekaevatud koopaid<ref name="Macdonald" /> Söögiisu supresseerib uinaku ajal spetsiaalne [[hormoon]] [[leptiin]]. Kuna jääkaineid ei väljutata, töötleb keha lämmastikujäägid biomehhaaniliseltbiomehaaniliselt ümber vajalikeks [[valk]]udeks – see aitab ka vältida lihasmassi kaotamist. Pojad sünnivad jaanuaris-veebruaris.<ref name="wancW" /> Talvega kulutavad baribalid 25–40% oma kehakaalust.<ref name="jim" /> Kõige lõunapoolsetes levikupiirkondades magavad talveund ainult aastaste kutsikatega emased.<ref name="Hunter" />
 
==Viited==
113 581

muudatust