Redaktsioon: 28. veebruar 2020, kell 13:54 redigeeri 85.253.120.228 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. märts 2020, kell 07:30 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 787 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: {{Keeletoimeta\|kuu=märts\|aasta=2020}} {{Raudteeliinid \| box_width = 22. rida ⟶ 23. rida: \| peatused = [[Tapa raudteejaam\|Tapa]] - 0,0 km<br> [[Nõmmküla raudteejaam\|Nõmmküla]] (~~Rongid~~rongid ei peatu) - 8,8 km<br> [[Tamsalu raudteejaam\|Tamsalu]] - 14,9 km<br> [[Kiltsi raudteejaam\|Kiltsi]] - 24,2 km<br> 29. rida ⟶ 30. rida: [[Pedja raudteejaam\|Pedja]] - 55,4 km<br> [[Jõgeva raudteejaam\|Jõgeva]] - 65,0 km<br> [[Kalevi raudteepeatus\|Kalevi]] (~~Rongid~~rongid ei peatu) - 72,1 km<br> [[Kaarepere raudteejaam\|Kaarepere]] - 76,9 km<br> [[Nava raudteepeatus\|Nava]] (Rongid ei peatu) - 81,1 km<br> [[Mullavere raudteepeatus\|Mullavere]] (~~Rongid~~rongid ei peatu) - 85,0 km<br> [[Tabivere raudteejaam\|Tabivere]] - 167,9 km (90,4 km)<br> [[Soontaga raudteepeatus\|Soontaga]] (~~Rongid~~rongid ei peatu) - 97,3 km<br> [[Kärkna raudteejaam\|Kärkna]] - 101,2 km<br> [[Vasula raudteepeatus\|Vasula]] (~~Rongid~~rongid ei peatu) - 103,1 km<br> [[Emajõe raudteepeatus\|Emajõe]] (~~Rongid~~rongid ei peatu) - 105,2 km<br> [[Vorbuse raudteepeatus\|Vorbuse]] (~~Rongid~~rongid ei peatu) - 108,4 km<br> [[Tartu raudteejaam\|Tartu]] - 112,5 km \| kaardi_seis = collapsed }} '''~~Tapa-Tartu~~Tapa–Tartu raudtee''' on [[raudtee\|raudteelõik]], mis hargneb [[Tapa]]l [[Tallinna-Narva raudtee\|Tallinna–Narva raudteest]]st. Tartust edasi hargneb [[raudtee]] kaheks. Üks raudteelõik läheb [[Valga]] poole (vt [[Tartu–Valga raudtee]]) ja teine [[Petseri]] poole (vt [[Tartu–Petseri raudtee]]). 50. rida ⟶ 51. rida: ==Reisiliiklus== ~~Tapa-Tartu~~Tapa–Tartu raudteel sõidavad [[reisirong]]id liinidel [[Tallinna-Tartu raudteeliin\|Tallinn-Tartu]] ja [[Jõgeva–Tartu raudteeliin\|Jõgeva-Tartu]], millel ei kasutata kõiki ajaloolisi raudteejaamu ja peatusi raudteeharul. Raudteejaamad ja peatused ~~Tapa-Tartu~~Tapa–Tartu raudteel: [[Pilt:Tapa-Tartu raudtee.svg\|left\|pisi\|Raudteejaamad ja peatused ~~Tapa-Tartu~~Tapa–Tartu raudteel]] [[Tapa raudteejaam]], [[Nõmmküla raudteejaam]], alates [[2001]]. aastast [[reisirong]]id ei peatu. 78. rida ⟶ 79. rida: Haruraudtee [[Tartu]]sse ehitamise plaan kerkis päevakorda üsna ruttu peale [[Paldiski]]–[[Tallinn–Narva raudtee]] avamist [[1870]]. aastal. Esialgselt oli plaan ehitada raudtee Tartu suunas [[Rakvere]]st (tänu millele oleks [[Rakvere raudteejaam\|Rakvere]]st saanud [[sõlmjaam]]). Trassi planeerimisel selgus aga, et [[Pandivere kõrgustik]]u tõttu oleks [[raudtee]] rajamisel tulnud teha väga mahukaid mullatöid, mille tõttu valiti sõlmjaamaks hoopis [[Tapa]], tollal tähtsusetu küla. [[1875]]. aastal alustati raudtee ~~ehitusega~~ehitust. Esimene rong jõudis Tartusse [[1876]]. aasta augustis. Esimene ametlik [[reisirong]] jõudis Tapalt Tartusse tuhandete tervitajate ovatsioonidel [[21. august]]il kell 19. Ametlikult võeti Tapa–Tartu haruraudtee vastu [[1877]]. aasta suvel. Neil aastail ei olnud Paldiski–Tallinn–Narva ja Tapa–Tartu raudtee omavahel ühenduses, seega pidid näiteks Tallinnast Tartusse sõitjad Tapa jaamas teisele rongile ümber istuma. [[1887]]. aastal pikendati raudteed Tartust edasi [[Valga\|Valka]] (vt [[Tartu–Valga raudtee]]) ja [[1889]]. aastal omakorda Valgast edasi [[Pihkva]]sse (vt [[Valga–Petseri raudtee]]).<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest] ERR audioarhiiv</ref> [[1931]]. aastal valmis Tartust ka ligi 90 km pikkune otseraudtee [[Petseri]]sse (vt [[Tartu-Petseri raudtee\|Tartu–Petseri raudtee]]). 1980. aastate lõpus paigaldati Tapa–Tartu raudteele kaugjuhitav [[Blokeering (raudtee)\|automaatblokeeringu]] süsteem, tänu millele suurenes raudtee läbilaskevõime ja ka ohutus.<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tapa-tartu.php?lng=est Tapa-Tartu] Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Tänapäeval jääb raudteetrassile mitmeid eri ajastutest pärinevaid [[Jaamahoone\|jaamahooneid]]. Mitmed originaalsed hooned on erinevatel põhjustel ka tänaseks hävinud, või asendatud uutega. Esindatud on nii tsaariaegne-, Eesti -aegne-, kui ka [[Stalinistlik arhitektuur\|~~Stalinistlik~~stalinistlik ~~raudteearhidektuur~~raudteearhitektuur]]. Jaamahoonete silmapaistvamad näited Tapa–Tartu raudteel on kindlasti Tapa ja Tartu jaamahooned, aga ka [[Tabivere raudteejaam\|Tabivere jaamahoone]], mis erineb oluliselt toonasest kroonuhistoritsistlikust tüüparhitektuurist. Tänaseks on tegemist Eesti ühe tähtsama raudteeharuga ühendades Põhja-Eestit Lõuna-Eestiga.

Tapa–Tartu raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel