Keeletoimetamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Keeletoimetamist EI TOHI võrdsustada korrektuuriga, eriti veel nii spetsiifilises artiklis. |
PResümee puudub |
||
9. rida:
==Haridus ja töövõimalused==
Keeletoimetamisega tegelevad enamasti kutselised [[keeletoimetaja]]d, kes saavad vastava hariduse näiteks
Keeletoimetajaid vajavad näiteks ajalehe- ja ajakirjatoimetused ja raamatukirjastused, tõlkebürood, ministeeriumid ja muud riigiasutused, aga ka teised ettevõtted ja asutused, kes loovad palju tekste. Ettevõtted, kel oma keeletoimetajat pole, aga kes mõistavad korrektse keelekasutuse olulisust firma kuvandi loojana, ostavad teenust sisse vabakutselistelt keeletoimetajatelt või keeletoimetusbüroodelt.
32. rida:
Üldjuhul saab tellija keeletoimetajaga iga eraldi töö puhul ka teisiti kokku leppida. Näiteks et soovitakse kerget toimetamist koos terminite ja viiteallikate kontrolliga.
==Lisalugemist==
* Triinu Tamm. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/keeletoimetaja-kui-uliinimene/ Keeletoimetaja kui üliinimene]. Sirp. 02.10.2015.
[[Kategooria:Keeleteadus]]
| |||