Mandžud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
Tänapäeval kõnelevad mandžud [[hiina keel]]t. [[1982]]. aastal kõneles Hiinas [[mandžu keel]]t emakeelena 70 inimest.<ref>Lindsay Whaley. [http://www.dartmouth.edu/~trg/endangered.html The Tungusic Research Group at Dartmouth] Dartmouth</ref> [[2007]]. aastal olevat olnud Hiinas mandžu keele emakeelena kõnelejaid 18.<ref>David Lague. [http://www.nytimes.com/2007/03/16/world/asia/16iht-manchu.4935046.html?pagewanted=all&_r=1& China's Manchu speakers struggle to save language] The New York Times, 16. märts 2007</ref> Hoolimata üleminekust hiina keelele on mandžud siiski säilitanud etnilise eneseteadvuse ja teatavad kultuurilised iseärasused. Ühe põhjamandžu murde alusel kujunenud [[sibo keel]]t kõneleb [[Xinjiang]]i Uiguuri autonoomses piirkonnas ligikaudu 30 000 inimest.
Mandžud on [[tšurtšenid|tšurtšenite]] järeltulijad. [[1635]]. aastal nimetas tšurtšenite valitseja oma rahva mandžudeks. Mandžu nimetus võeti tõenäoliselt kasutusele ühe hõimunime järgi pärast seda, kui hõimud olid ühendatud ühtse võimu alla. [[1636]]. aastal rajasid mandžud [[Qingi dünastia]]. [[1644]]. aastal vallutasid mandžud Pekingi ja suurema osa Hiinast. Qingi dünastia jäi võimule kuni [[1911]]. aastani. Mandžud hakkasid järjest enam omaks võtma hiina kultuuri, samuti toimus üleminek hiina keelele. Qingi dünastia püüdis piirata [[hiinlased|hiinlaste]] ümberasumist Mandžuuriasse. Kuid [[1860. aastad|1860. aastatel]] oli Qingi dünastia sunnitud avama Mandžuuria
Minevikus oli mandžude usundiks [[šamanism]], [[17. sajand]]ist alates hakkasid levima [[hiina rahvausund]] ja [[budism]].
| |||