Keskkonnainnovatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Ökoinnovatsioon on üks innovatsiooni liikidest ja suhteliselt uus kontseptsioon ja teadusuuringute valdkond.<ref> [https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/14479338.2015.1011060?journalCode=rimp20 Diaz-Garzia, Christina, González-Moreno, Ángela, Sáez-Martínez, Francisco J 15.04.2015 "Eco-innovation: insights from a literature review".] </ref>

Ökoinnovatsiooni termini üks esimesi kasutajaid on '''Peter James''', kes defineeris seda, kui uut toodet ja protsessi, mis pakuvadpakub kliendile ja ettevõttele väärtust sealjuures vähendades märkimisväärselt keskkonnamõjusid. Ettevõtluse vaates on tegemist keskkonnasäästlikkusel põhineval ärimudelil, mis minimiseeribminimeerib äritegevusest tekkivat negatiivset mõju muutes tootmisprotsessi juhtimise tõhusamaks – ressursisäästlikmaks.<ref> [https://www.interregeurope.eu/super/news/news-article/373/superproject-what-exactly-does-eco-innovation-mean/ Interreg Europe 28.11.2016 "What exactly does Eco-innovation mean?"] </ref>

Ökoinnovatsioon lahendab majanduskasvuga kaasnevat (nt heaolu kasvust tingitud tootmis-, ja tarbimiskasv) ja piiratud ressursside kasutamise probleemi keskendudes sellele, kuidas kasutada ressursse tõhusamalt ja kuidas luua väiksema materjalikuluga suuremat väärtust või lisandväärtust. Võttes kasutusse ökoinnovaatilisi lahendusi on võimalik majanduskasvu ilma negatiivse keskkonnamõjuta kasvatada.

Ökoinnovatsioon ei põhine ainult tehnoloogia arendamisel, vaid saab toimuda sotsiaalsete ja institutsionaalsete tugistruktuuride vastava arenguga. Lihtsustatult tähendab see seda, et riik peab ökoinnovatsiooni teadmust (teadus- ja arendustegevusi) eesmärgipäraselt juhtima, looma vastava õigusraamistiku ja tingimused (keskkonna) ning ühiskonnas keskkonnasäästlikku mõtteviisi toetama. Üks näide, kuidas keskkonnasäästlik mõtteviis on integreeritud ühiskonda on vastutustundliku ettevõtluse juhtimine. Vastutustundlik ettevõtlus ehk CSR (''Corporate social responsibility'') on ettevõtte majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme loomulik ja vabatahtlik integreerimine ettevõtte igapäeva tegevusse, juhtimisse ja äristrateegiasse. Vastutustundlik ettevõte ei keskendu ainult finantsnäitajatele vaid huvitub ka keskkonna ja sotsiaalsest mõjust ehk jalajäljest, mida ta oma tegevusega jätab. <ref> [http://www.csr.ee/vastutustundlik-ettevotlus/ Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, 22.12.2019 "Vastutustundlik ettevõtlus".] </ref>

Ökoinnovatsiooni investeerimine ja ressursitõhusa ühiskonna loomine on ka Euroopa Liidu üks eesmärkidest. Ökoinnovatsioonist nähakse võimalust luua uusi tooteid/teenuseid, töökohti ja kasvatada majandusedu.<ref> [https://ec.europa.eu/environment/green-growth/eco-innovation/index_en.htm European Commission, 22.12.2019 "Eco-innovation".] </ref>

Ökoinnovatsioon tähendab ressursside tõhusamat kasutamist kogu olelusringi vältel, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja taaskasutuseni. See eeldab üleminekut ringmajandusele, kus olemasolevaid tooteid ja teenuseid korduvkasutatakse, uuendatakse või parandatakse ning ringlusse võetakse. <ref> [https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/ringmajandus/ressursitohusus Keskkonnaministeerium, 22.12.2019 "Ressursitõhusus".] </ref> Näiteks toorainena ümbertöödeldud materjali kasutamine aitab ettevõttel märkimisväärselt kulusid kokku hoida. Ringmajandus on ühest küljest trend, teisalt keskkonnapoliitiline eesmärk, et tagada konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik majanduskasv.

Keskkonnajuhtimise süsteemid (nt roheline kontor, EMAS, ISO 14 100) on ettevõtte juhtimissüsteem, mille abil vaadeldakse ja hinnatakse igapäevaseltpidevalt, kuidas kulusid raha ja keskkonna seisult kokku hoida. Läbimõeldud ja standardiseeritudstandarditud tegevuste kaudu vähendatakse nt jäätmeteket nii tootmises kui ka töökeskkonnas (rohekontor).

* Ökodisain: ökodisaini eesmärk on mõelda välja tooteid, mis mõjutaksid toote eluea jooksul keskkonda võimalikult vähe. Ökodisainitud toode on loodussäästlik ja soodne.

* Jäätmete muutmine ressursiks: tootmises tekkinud jäätmeid on võimalik vastava tehnoloogia abil taaskasutada. Kasutada saab enda või teiste tootjate poolt tekitatud jäätmeid – mis on ühele jääde on teisele tooraineks. Tootmisjääkide kasutamise peale mõtlemine võib olla ideeks uuele põnevale tootele. Tootmisjäägiks võib olla nt jääksoojus, saepuru, süsihappegaas jne.

* Sekundaartoorme, ntnäiteks jääksoojuse kasutamine: tootmise käigus vabanenud soojust saab taaskasutada nt teiste tootmisruumide (nt ladu) soojendamiseks või hoopis jäätumise vältimiseks.

* Läbimõeldud valgussüsteemid: Valgussüsteemide tark kasutamine võib anda ettevõttele isegi üle 80% kulude kokkuhoidu. Nutikad valgussüsteemid on ntnäiteks LED -valgustid, valgustite funktsionaalne grupeeriminerühmitamine, valgustite reguleerimine sõltuvalt valguse vajadusest (nt tootmistegevuse iseloomust). Kõige nutikam lahendus, kuida valgust säästvalt kasutada on – valgus kustutada, kus tegevust ei toimu :).

* Tootmise automaatjuhtimine: IT-lahendustega saab automatiseerida tootmisprotsesse ja tootmishooneid. Automaatjuhtimise kaudu väheneb praagivõimalus ja tootlikkus kasvab.

== Kasutatud kirjandusKirjandus ==