Vikipeedia

Esimene Schleswigi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
39. rida:
 
== Taust ==
1848. aasta alguses sisaldas Taani [[Schleswigi hertsogkond]]a ning kontrollishoidis enda kontrolli all [[Holsteini hertsogkond|Holsteini]] ja [[Saksi-Lauenburg]]i hertsogkondi [[Saksa Liit|Saksa Liidus]]. Need olid alad, kus elas enamik Taani [[Sakslased|sakslasi]]. Sakslased moodustasid kolmandiku riigi rahvastikust ja kolm hertsogkonda olid poole Taani majandusliku võimsuse taga. [[Napoleoni sõjad]], mis lõppesid aastal 1815, olid kasvatanud Taani ja Saksa natsionalismi. [[Pangermanism|Pangermanistlik ideoloogia]] oli muutunud aastakümnetel enne sõja puhkemist väga mõjuvõimsaks ja kirjanikudmõnigi kirjanik, nagunäiteks [[Jacob Grimm]]. väitsid, et kogu [[Jüütimaa]] oli enne [[taanlased|taanlaste]] saabumist olnud asustatud sakslastega, ja et seepärastmistõttu onongi õigustatud selle Saksamaa rüppe naasmine. Need väited kummutas oma pamflettides arheoloog [[Jens Jacob Asmussen Worsaae]], kes oli välja kaevanud osi [[Danevirke]]st, väites, et pole võimalik teada, mis keeles kõnelesid Taani territooriumi varasemad asukad, et sakslastel on palju tugevamad ajaloolised nõuded suurtele Prantsusmaa ja Inglismaa osadele ja et slaavlased võiksid samal põhjusel annekteerida Ida-Saksamaa osi.
 
Taani ja Saksa rahvuslaste vastuolulised eesmärgid olid Esimese Schleswigi sõja põhjuseks. Taani rahvuslased uskusid, et Schleswig, kuid mitte Holstein, peaks olema Taani osa, kuna Schleswigis elab suurel arvul taanlasi, aga Holsteinis mitte. Saksa rahvuslased uskusid, et Schleswig, Holstein ja Lauenburg peavad jääma ühendatuks ja nende usk, et Schleswigit ja Holsteini ei tohi eraldada, viis kahe hertsogkonna ühisnime [[Schleswig-Holstein]]i kasutuselevõtuni. Schleswig oli vaidluse eriline allikas, kuna seal elas suurel arvul taanlasi, sakslasi ja [[Friisid|põhjafriise]]. Veel üks sõja põhjus oli kuningliku õiguse ebaseaduslik juurutamine hertsogkondades.
 
Kui kuningas [[Christian VIII]] jaanuaris(kes 1848oli suri, ja nähesmõistnud, et tema ainus seaduslik poeg, tulevane [[Frederik VII]], oli ilmselt võimetu sigitama järglasi,) jaanuaris 1848 suri. võisid hertsogkonnad lahkuda [[Oldenburgi dünastia]] võimu alt, mis oleks tähendanud Taani jagunemist. Seetõttu kehtestati hertsogkondades kuninglik õigus, mis võimaldas Christian VIII naissoost sugulasel kontrolli saavutada. Selle õiguse kehtestamine oli ebaseaduslik.
 
== Päästik ==
Šlesvigholštainlased, innustatuna prantslaste edust [[Prantsuse 1848. aasta revolutsioon|Pariisi revolutsioonis]] veebruaris 1848, saatsid saatkonnaesindajad Kopenhaagenisse nõudmisega, et kuningas Frederik VII tunnistaks kohe Schleswig-Holsteini ühendriiki, enne selle sisenemist Saksa Liitu. Kuningas Frederiki vastusvastas, milles taet möönismöönab Holsteini õigust olla Saksa Liidu osariik, mida juhitakse Frankfurdi rahvuskogu dekreetidega, kuid kuulutas, et tal pole "ei võimu, õigust ega soovi" liita Schleswig Liiduga, järgnes kohe, kuid isegi see ei suutnud ära hoida mässu puhkemist.
 
Schleswig-Holsteini [[Friedrich Emil August von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburg|prints von Noer]] võttis 5. Lauenburgi laskurkorpuse (Jägerkorps) ja mõned Kieli ülikooli tudengid, et vallutada [[Rendsburg]]i kindlus Schleswig-Holsteinis. Kindluses asus hertsogkondade peamine arsenal ning 14., 15. ja 16. jalaväepataljon, 2. suurtükiväerügement, samuti mõned [[Pioneeriteenistus|sõjaväeinsenerid]]. Kui Noeri vägi saabus, leidsid nad, et kindluse väravad olid teadmata põhjusel lahti jäetud, ja kõndisid kohe sisse, üllatades isehakanud kaitsjaid. Pärast kõnet kaitsjatele kuulutas prints pataljonide ja suurtükiväerügemendi truudust ajutisele valitsusele. Kindluse kaitses teeninud Taani ohvitserid võisid Taani tagasi minna, kuid pidid kinnitama, et nad ei võitle tulevases sõjas Schleswig-Holsteini vastu.
52. rida:
== Sõja käik ==
=== 1848 ===
Soovides võita Taanit enne Preisi, Austria ja Saksa toetusvägede saabumist, okupeeris 7000 Schleswig-Holsteini sõdurit kindral Krohni juhtimisel 31. märtsil [[Flensburg]]i. Üle 7000 Taani sõduri randus linnast idas ja Krohn, kartes ümberpiiramist, käskis oma vägedel taanduda. Taanlased suutsid jõuda šlesvigholštainlasteni enne nende taganemist ja 9. aprillil järgnenud [[Bovi lahing]]us oli Taani võidukas. Prints von Noer, Schleswig-Holsteini vägede ülemjuhataja, saabus lahingusse alles kaks tundi pärast võitluse algust, ja šlesvigholštainlased olid rohkem ette valmistunud taganemiseks, mida nad kavatsesid teha enne rünnakut, kui kohtumiseks.
 
* 12. aprill: – Rahvuskogu tunnistas Schleswigi ajutist valitsust ja volitas Preisimaad jõustama dekreete. Kindral [[Friedrich von Wrangel|Wrangel]] sai käsu Schleswig okupeerida.
* 23. aprill: – Preisi võit [[Schleswigi lahing]]us.
* 23. aprill: – Saksa võit [[Missunde]] lahingus.
* 24. aprill: – Preisi võit [[Oeversee]] lahingus.
* 27. mai: – [[Sundeved]]i lahing.
* 28. mai: – Nybøli lahing.
* 5. juuni: – Taani võit sakslaste üle [[Dybbøl]]i lahingus.
* 7. juuni: – Hoptrupi lahing.
* 30. juuni: – Bjerningi lahing.
 
Sakslased olid alustanud Schleswig-Holsteini sõjas osalemist üksi, ilma Euroopa riikideta. Teised Euroopa riigid ühinesid, et seista vastu mistahes Taani tükeldamisele, isegi [[Austria keisririik|Austria]] keeldus Saksa vaate pealesurumisel abistamast. Rootsi väed randusid taanlasi aitama; Vene tsaar [[Nikolai I]], kõneldes Gottorpi vanema liini juhi autoriteediga, rõhutas kuningas [[Friedrich Wilhelm IV]]-le kokkupõrke riske. [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]], kuigi taanlased lükkasid vahendustegevuse tagasi, ähvardas saata laevastiku, et aidata säilitada ''status quo-d''. Tõsiasi, et Preisimaa astus sõtta Schleswig-Holsteini revolutsiooniliste vägede nimel, tekitas arvukalt irooniaid. Uuestivalitud [[Frankfurdi rahvuskogu]] kaldus toetama astumist Schleswig-Holsteini sõtta, kuid kuningas Friedrich Wilhelm mitte. Tõepoolest, Friedrich Wilhelm käskis [[Saksa Liit|Saksa Liidu]] armeejuhatajal [[Friedrich von Wrangel]]il oma väed hertsogkondadest välja tuua; kuid kindral keeldus, kinnitades, et allub [[Liidupäev (Saksa Liit)|Saksa Liidu Liidupäeva]] käsule ja mitte Preisimaa kuningale vaid [[Johann von Österreich|Saksamaa regendile]]. Wrangel pakkus välja, et vähemalt iga sõlmitud leping tuleks esitada [[Frankfurdi rahvuskogu]]le ratifitseerimiseks. Taanlased lükkasid selle ettepaneku tagasi ja läbirääkimised katkesid. Preisimaa oli nüüd vastamisi ühelt poolt Saksa rahvaga, kes nõudis häälekalt tegutsemist, ja teiselt poolt Euroopa riikidega, kes ähvardasid kohutavate tagajärgedega, kui ta ei taandu. Pärast valusat kõhklemist valis Friedrich Wilhelm selle, mis näis kahest halvast väiksem, ja 26. augustil sõlmis Preisimaa [[Malmö]]s lepingu, mis rahuldas praktiliselt kõik Taani nõudmised. Holsteini seisused kaebasid Saksa rahvuskogule, mis asus tuliselt seda arutama, kuid varsti oli selge, et keskvalitsusel puudusid igasugused vahendid eesmärkide elluviimiseks. Lõpuks ratifitseeriti leping Frankfurdis. Leping ei olnud olemuselt midagi muud, kui vaherahu, millega loodi ajutine ''modus vivendi''. Peamised küsimused jäid lahendamata, jätkusid tulised vaidlused.
69. rida:
 
=== 1849 ===
* 27. jaanuar: – Londoni konverentsi tulemust toetasid Suurbritannia ja Venemaa ning sellega nõustusid Preisimaa ja Saksa parlament. Kuid läbirääkimised katkesid, kui Taani keeldus, saamata lahutamatu liidu printsiipi Taani krooniga.
* 23. veebruar: – Vaherahu lõppes.
* 3. aprill: Sõda– taaspuhkessõda puhkes uuesti. Nüüd sekkus Nikolai I rahu nimel. Kuid Preisimaa, teadlik oma taastunud tugevusest ja väsinud [[Frankfurdi rahvuskogu]] juhitamatutest tujudest, otsustas ohjad enda kätte võtta.
* 3. aprill: – Taani võit Schleswig-Holsteini vägede üle Adsbøli lahingus.
* 6. aprill: – Ullerupi ja Avnbøli lahingud.
* 13. aprill: – Taani võit [[Saksimaa kuningriik|Saksi]] vägede üle [[Dybbøl]]i lahingus.
* 23. aprill: – [[Kolding]]i lahing.
* 31. mai: Taanlased– taanlased peatasid Preisi edenemise läbi [[Jüütimaa]] ratsaväelahingus [[Vejlby]]s.
* 4. juuni: – otsustamatu [[Helgolandi lahing (1849)|Helgolandi lahing]], sõja ainus merelahing.
* 6. juuli: – Taani võit [[Fredericia lahing|Fredericia]] väljatungil.
* 10. juuli: Sõlmiti– sõlmiti järjekordne vaherahu. Schleswigit tuli kuni rahuni hallata eraldi, segakomisjoniga; Holsteini valitses Saksa keisririigi asemik (korraldus oli võrdselt solvav nii Saksa kui ka Taani tunnetele). Kokkulepe tundus kaugemal kui kunagi varem. Taanlased nõudsid ikka veel naisliinis pärimise printsiipi ja liitu Taaniga, sakslased nõudsid meesliinis järglust ja liitu Holsteiniga.
 
=== 1850 ===
Aprillis 1850 tegi Preisimaa, kes oli sõjast pärast Malmö lepingut välja tõmbunud, ettepaneku lõplikuks rahuks ''[[status quo ante bellum]]'' baasil ja kõigi küsimuste edasilükkamiseks vastastikustel õigustel. [[Henry John Temple|Palmerstoni]] jaoks näis see mõttetuna ja kavandatud lahendus ei lahendaks midagi. Nikolai I, olles avalikult vihane Friedrich Wilhelmi esitise peale Frankfurdi rahvuskogule, sekkus taas. Tema jaoks oli [[Christian August von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburg|Augustenburgi hertsog Christian]] mässaja.
 
Venemaa oli Schleswigi Taani kroonile taganud 1767. ja 1773. aasta lepingutegalepinguga. Holsteinis, kus Taani kuningas ei suutnud mässajatega hakkama saada, sekkus Venamaa, nagu oli seda teinud Ungaris. Ähvardust tugevdas Euroopa olukorra ohtlikkus. Austria ja Preisimaa olid sõja lävel ja ainus lootus ära hoida Venemaa astumist sõtta Austria poolel oli Schleswig-Holsteini küsimuse lahendamine talle sobival viisil. Ainus alternatiiv, liit vihatud [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte'i]] vennapoja [[Napoleon III|Louis Napoleoniga]], kes unistas Reini piirialade saamisest Prantsusmaale oma abi eest Saksa merejõudude loomisel hertsogkondade loovutamisega, oli Friedrich Wilhelmile vastumeelne.
 
* 8. aprill: – [[Karl Wilhelm von Willisen]] sai Saksa vägede ülemjuhatajaks.
* 2. juuli: – [[Berliin]]is sõlmiti rahuleping Preisimaa ja Taani vahel. Mõlemad pooled kaitsesid kõiki oma eelkäijate õigusi. Taani oli rahul, et leping volitas Taani kuningat taastama oma võimu Holsteinis kas koos või ilma Saksa Liidu nõusolekuta. Taani väed marssisid nüüd tõrksaid hertsogkondi sundima. Kuigi läks võitluseks, jätkusid läbirääkimised riikide vahel.
* 24.–25. juuli: – Taani võit [[Istedi lahing]]us.
* 28. juuli: – Taani võit [[Jagel]]i ratsaväelahingus.
* 2. august: – Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja [[Rootsi-Norra]] allkirjastasid protokolli, millega Austria hiljem liitus, kinnitades Taani monarhia terviklikkuse taastamise printsiipi.
* 12. september: – [[Missunde]] lahing.
* 4. oktoober: – Taani väed seisid vastu Saksa [[Friedrichstadt]]i piiramisele.
* 24. november: – [[Lottorfi lahing]].
* 31. detsember: – [[Möhlhorst]]i kokkupõrge.
 
=== 1851 ===
* mai: – Kopenhaageni valitsus tegi nurjunud katse jõuda arusaamisele hertsogkondade asukatega, kutsudes kokku auväärsete kogu [[Flensburg]]is.
* 6. detsember: – Kopenhaageni valitsus tegi teatavaks projekti monarhia tulevasest korraldusest koostisriikide võrdsuse põhjal, ühisministeeriumiga.
 
=== 1852 ===
* 28. jaanuar: Kuninga– kuninga kiri kuulutas välja ühtse riigi institutsiooni, mis, kuigi säilitas Taani põhiseaduse, pidi suurendama kahe hertsogkonna seisuste parlamentaarset võimu. Selle avalduse kiitsid heaks Preisimaa ja Austria, ning [[Liidupäev (Saksa Liit)|Saksa Liidupäev]], kuivõrd see puudutas Holsteini ja [[Lauenburg]]i. Augustenburgi järgluse küsimus tegi riikidevahelise kokkuleppe võimatuks.
* 31. märts: – [[Christian August von Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburg|Augustenburgi hertsog]] taganes oma nõudmistest raha eest. Järgnes veel kohandamisi.
* 8. mai: Allkirjastati– allkirjastati veel üks [[Londoni protokoll#1852|Londoni protokoll]]. Rahvusvaheline leping, mis sai tuntuks kui "Londoni protokoll", oli varasema protokolli ülevaatus, mis ratifitseeriti 2. augustil 1850 suurte Saksa riikide Austria ja Preisimaa poolt. Teine, tegelik Londoni protokoll sai tunnustuse viielt suurelt Euroopa riigilt ([[Austria keisririik]], [[Prantsuse teine vabariik]], [[Preisi kuningriik]], [[Venemaa Keisririik]] ning [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]]), samuti kaheltsuurtelt suureltLäänemere Läänemereriigiltriikidelt [[Taani]]lt ja [[Rootsi]]lt.
 
Protokoll kinnitas Taani föderatsiooni terviklikkust kui "Euroopa vajalikkuse ja oleku printsiipi". Seega ühendati [[Schleswigi hertsogkond|Schleswigi]] (Taani vasall) ning [[Holsteini hertsogkond|Holsteini]] ja [[Saksi-Lauenburg|Lauenburgi]] (suveräänsed riigid [[Saksa Liit|Saksa Liidus]]) [[hertsog|hertsogkonnad]] [[personaalunioon]]is Taani kuningaga. Selleks muudeti hertsogkondade pärimisliini, kuna [[Frederik VII]] jäi lastetuks ja seetõttu oli kavas dünastia muutus. (Algsed vastuolulised järglusprotokollid hertsogkondade ja Taani vahel oleks sätestanud, et vastupidiselt lepingule oleks Holsteini ja Lauenburgi hertsogkonnad saanud muud riigipead kui Taani kuninga.) Veelgi enam, kinnitati, et hertsogkonnad pidid jääma iseseisvateks üksusteks ja et Schleswigil pole suuremat põhiseaduslikku lähedust Taaniga kui Holsteinil.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_Schleswigi_sõda"