Välearendus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) liitmine ja toimetamine |
||
1. rida:
'''Välearendus''' (kohati käibiv "agiilne" on naiivne poolkeelne laen
▲'''Välearendus''' (kohati käibiv "agiilne" on naiivne poolkeelne laen)<ref name="AKIT_2148">[https://akit.cyber.ee/term/2148? välearendus = agile development]</ref> (inglise keeles ''Agile Software Development'') on väle ehk kiire tarkvaraarendus, kus kasutatakse agiilseid metoodikaid. Agiilse tarkvaraareduse eesmärk on korraldada töö nii, et suurema tõenäosusega saavutada edu. Agiilsus on võime luua muutusi ja muudatustele reageerida, et olla edukas ebakindlas ja nn [[turbulents]]es keskkonnas<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.agilealliance.org/agile101/|Pealkiri=What is Agile?|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>.
Selle arendusviisi puhul leitakse, et muutused tulevad ette niikuinii ning neid tuleb hallata, mitte vältida. Projektijuhtimine rõhutab planeerimist, disaini ja dokumentatsiooni vajalikkust. See keskendub sellele, et saaks edastada kliendile kõik töötavad funktsionaalsused võimalikult kiiresti ning et oleks tagatud töötavad tugisüsteemid, et üleantud funktsioone oleks võimalik pidevalt toetada.<ref name="Kent" />
Termin "agiilne" hakkas levima, kui avaldati ''The Manifesto for Agile Software Development''<ref name="Manifesto" />, mis määratleb selle termini väärtused ja põhimõtted.
== Agiilsed metoodikad ==
6. rida ⟶ 9. rida:
[[Agiilsed metoodikad]] on näiteks:
* [[Scrum]]
* [[Extreme Programming]] (XP)
* [[Adaptive Software Development]] (ASD)
* [[Dynamic Systems Development Method]] (DSDM)
* [[Crystal (tarkvaraarendus)|Crystal]]
* [[Feature Driven Development]] (FDD)
* [[Lean Software Development]] (LSD)
* [[Agile Modeling]] (AM)
* [[Agile Unified Process]] (AUP)
== Ajalugu ==
Esimesed kirjeldused kiirest ehk väledast arendusest pärinevad aastatest 1980–1990.
Esimesed kirjeldused kiirest ehk väledast arendusest pärinevad 1980-1990 aastatest. 2001.a. kogunesid 17 tarkvaraarendajat arendusmeetodite arutamiseks (Utah). Põhiline põhjus oli rahulolematus tarkvara arendusega kaasnevate lisakuludega ja vajadus leida paremaid viise, kuidas tarkvara luua. Tulemusena pandi kirja üldised agiilse tarkvaraarenduse põhimõtted ehk ''Manifesto for Agile Software Development''<ref name=":0" />.▼
▲
== Agiilse tarkvaraarenduse põhimõtted ==▼
Välearenduse meetodite puhul arvatud, et nad on ennustatavamad, rohkem inimestele orienteeritud ning keskenduvad pigem lõpptulemusele kui töö bürokraatlikule iseloomule.<ref name="Malik" />
2005. aastal kirjutas Alistair Cockburni ja Jim Highsmithi juhitud grupp projektijuhtimise põhimõtete, vastastikuse sõltuvuse deklaratsiooni (Declaration of Interdependence)<ref name="Deklaratsioon" />, et juhtida tarkvaraprojektide juhtimist vastavalt välearenduse meetoditele.
2011. aastal lõi "Agile Alliance" juhendi välearenduse tavadele (2016. aastal nimetati see ümber agiilseks erialasõnastikuks)<ref name="Allians" />, mis on arenev avatud lähtekoodiga töökindlate agiilsete tavade, terminite ja elementide määratlustest, koos tõlgendustest ja kogemuste suunistest maailma agiilsetelt praktikutelt.
'''Agiilse tarkvaraarenduse põhimõtted''' on <ref name=":0">https://agilemanifesto.org/iso/et/manifesto.html</ref>:
27. rida ⟶ 38. rida:
* Hindame enam muudatustega hakkamasaamist kui algse plaani järgimist
== Põhiprintsiibid ==
'''Agiilse arenduse 12 põhiprintsiipi''' on <ref>https://agilemanifesto.org/iso/et/principles.html</ref>:
42. rida ⟶ 53. rida:
* Iseorganiseeruvad meeskonnad
* Muutustega kaasas käimine ja veelgi tõhusamaks muutumine
== Välearenduse ja traditsioonilise projektijuhtimise erinevused ==
Projektijuhtimise vaimse hoiaku erinevused<ref name="Slaid2" />
{| class="wikitable"
|-
! Traditsiooniline projektijuhtimine !! Välearendus
|-
| Projekti teostamist saab standardiseerida || Ükski projekti ei ole kunagi sama
|-
| Klientide kaasamine on ebatõenäoline || Klientide kaasamine on kriitiline
|-
| Nõuded peavad olema eelnevalt suures osas määratletud || Ainul arhitektuurilised nõuded peavad eelnevalt täielikult teada olema
|-
| Kulub aega, et teha midagi, mille pealt saab klient teha tuleviku otsuseid || Tehakse esimesena seda, mis võimaldab kliendil teha tuleviku otsuseid
|}
Projektijuhtimise põhimõtete erinevused<ref name="Slaid2" />
{| class="wikitable"
|-
! Traditsiooniline projektijuhtimine !! Agiilne projektijuhtimine
|-
| Juhtimisele orienteeritud || Tehnoloogiale orienteeritud
|-
| Tähtaegadele keskendumine || Tulemustele ja kvaliteedile keskendumine
|-
| Üksikisikute summa || Meeskond
|-
| Koostöö koosolekute kaudu || Pidev töö meeskonnas
|-
| Vastutus protsesside eest || Vastutus ülesannete eest
|-
| Teabevahetus dokumentide kaudu || Teabevahetus näost näkku
|-
| Muutusi tõrjuv || Muutusi salliv
|-
| Keskenduda kaitsemeetmetele || Keskendumine lihtsusele
|-
| Tee, tee, tee || Tagasiside, tagasiside, tagasiside
|}
Välearenduse puhul on projektijuhtimise eelised projektipõhises organisatsioonis, maatriks organisatsiooni ees:<ref name="Chin" />
* Äri- ja projektide otsustusprotsess on paremini integreeritud kui maatriks
* Projektimeeskondade ainus eesmärk on saavutada ettevõtte eesmärgid
* Maatriks organisatsioonis olevaid mitut, eraldi ja sageli vastuolulist eesmärki pole olemas
* Kinnine mõtteviis, mis tihtipeale takistab projekti edenemist, eriti siis, kui see hõlmab muutuvaid nõudeid, on elimineeritud
* Teie unikaalseid ja võtmeisikuid saab luua oma kõige olulisemate projektide juhtimiseks, mis määravad teie ettevõtte, ilma konkureeriva funktsionaalse juhtimise takistusteta
== Viited ==
{{viited
<ref name="Kent">Kent Beck "Extreme Programming Explained", Reading, MA: Addison Wesley, 2000.</ref>
<ref name="Manifesto">Kent Beck, James Grenning, Robert C. Martin, Mike Beedle, Jim Highsmith, Steve Mellor, Arie van Bennekum, Andrew Hunt, Ken Schwaber, Alistair Cockburn, Ron Jeffries, Jeff Sutherland, Ward Cunningham, Jon Kern, Dave Thomas, Martin Fowler, Brian Marick (2001) {{netiviide | URL = http://agilemanifesto.org/ | Pealkiri = "Manifesto for Agile Software Development"| Väljaanne = Agile Alliance| Kasutatud = 26.11.2017| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="Malik">Malik Jaibeer "Agile Project Management with GreenHopper 6 Blueprints", Birmingham, UK : Packt Publishing, 2013.</ref>
<ref name="Deklaratsioon">David Anderson, Sanjiv Augustine, Christopher Avery, Alistair Cockburn, Mike Cohn, Doug DeCarlo, Donna Fitzgerald, Jim Highsmith, Ole Jepsen, Lowell Lindstrom, Todd Little, Kent McDonald, Pollyanna Pixton, Preston Smith, Robert Wysocki (2005) {{netiviide | URL = http://pmdoi.org/ | Pealkiri = "Declaration of Interdependence"| Väljaanne = pmdoi.org| Kasutatud = 26.11.2017| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="Allians">Kent McDonald(2016) {{netiviide | URL = https://www.agilealliance.org/how-you-can-help-the-agile-alliance-help-you/ | Pealkiri = "How You Can Help Agile Alliance Help You"| Väljaanne = Agile Alliance Blogi| Kasutatud = 26.11.2017| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="Slaid2">Karol Frühauf {{netiviide | URL = http://www.eoq.org/fileadmin/user_upload/Documents/Congress_proceedings/Prague_2007/Proceedings/069_EOQ_FP_-_Fruehauf_Karol_-_E2.pdf | Pealkiri = "Agile project management"| Väljaanne = INFOGEM AG| Kasutatud = 26.11.2017| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="Chin">Gary Chin "Agile Projekt Management (lk 33-34)", New York, NY: Amacom, 2004.</ref>
}}
[[Kategooria:
[[Kategooria:Tarkvaraarendus]]
| |||