Redaktsioon: 21. aprill 2019, kell 12:54 redigeeri PikseBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 66 515 muudatust P Robot: eemaldatud mittetöötav välislink ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. veebruar 2020, kell 19:21 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
17. rida: '''Hłusk''' ([[poola keel]]es ''Hłusk'', [[valgevene-eesti transkriptsioon]]is '''Glusk''') on [[alev]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Hłuski rajoon]]i halduskeskus. Asub [[Pcič]]i jõe kaldal, merepinnast 123 meetri kõrgusel, riigi pealinnast [[Minsk]]ist 165, [[Mahiloŭ]] linnast aga 168 kilomeetri kaugusel. Haridust annavad kolm [[keskkool]]i, kunstikool ja sanatoorne internaatkool. Alevis on [[kultuurimaja]] ja kaks [[raamatukogu]]. Antakse välja rajoonilehte Radzima (''«Радзіма»)''. Hłuskis on toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu. Vaatamisväärsusteks on osaliselt säilinud vanalinn, samuti ka XVI-XVII sajandil kasutusel olnud kindluse ase (kindlus ise on tänapäevaks hävinud). == Ajalugu == 24. rida: [[pilt:Hlusk Castle 01.jpg\|thumb\|left\|150px\|Kindluse muldvallid]] Aastal [[1522]] sai ta õiguse rajada asula juurde kindlus. Aastal [[1525]] sai asula [[Zygmunt II August]]ilt õiguse pidada [[laat]]a. Aastal [[1558]] jagati asula kaheks, ühe poole pärisid [[Połubiński]]d, teise aga Jurgise tütar, kelle abielludes (aastal [[1561]]) läks tema osa [[Zasławski]]te ~~valdusesse~~valdusse, aga kümme aastat hiljem ostsid selle [[Czartoryski]]d. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas Hłusk kuuluma [[Navahrudaki vojevoodkond]]a ja [[Navahrudaki maakond]]a. Aastal [[1626]] ostsid Połubińskid ära ka teise poole asulast. Aastal [[1655]] rüüstasid alevit [[kasakad]]. ~~Peale~~Pärast seda, kui nad sealse kantsi maha olid põletanud, ehitati sinna uus, muldvallide ja viie [[bastion]]iga kindlus. Aastal [[1667]] rajasid [[frantsisklased]] Hłuskisse kloostri. Hiljem omandas abielu teel asula [[Dominik Mikołaj Radziwiłł]], [[Radziwill]]ide ~~valdusesse~~valdusse jäi alev kuni XVIII sajandi lõpuni. Aastal [[1775]] kannatas alev tulekahju läbi. [[Teine Poola jagamine\|Poola jagamisel]] läks Hłusk aastal [[1793]] [[Vene keisririik\|Venemaa]] koosseisu. Seal kuulus alev [[Minski kubermang]]u ja [[Babrujski maakond]]a. Alev läks koos ümbruskonna asulatega aastal [[1800]] krahv Judycki omandisse, XIX sajandi alguses aga [[Brzostowski]]te ~~valdusesse~~valdusse. Aastast [[1897]] on teada, et alevis oli 22 poodi, katoliku kirik ja kaks õigeusu kirikut, lisaks veel viis [[sünagoog]]i. Aastal [[1924]] hakkas Hłusk kuuluma [[Valgevene NSV]] koosseisu. kus sellest sai rajoonikeskus. Enne [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] elas alevis 1935 juuti. Kui sakslased olid alevi okupeerinud, rajasid nad sinna [[geto]], mille juutidest asukad pidid iga päev alevi kõrval asuvas laagris tööl käima, sellest keeldumist karistati mahalaskmisega. <ref>http://www.gluskonline.net/arhiv/Pano22dec07.pdf</ref>. Detsembris [[1941]] lasti kõik alevi [[juudid]] maha.<ref>http://shtetle.co.il/shtetls_mog/glusk/monument.html</ref> Kuna sinna toodi juute ka ülejäänud rajoonist, oli hukatute arv ligi 3000. 44. rida: == Tuntud elanikke == [[Siarhiej Hrachoŭski]] -– Valgevene luuletaja [[Alaksandar Tarasievič]] -– Valgevene kunstnik [[Fiodar Jankoŭski]] -– Valgevene kirjanik Janka Bobryk -– Valgevene luuletaja Viačasłaŭ Zacharynski -– Valgevene kunstnik Ryhor Rapaport -– Valgevene riigitegelane Isaak Livšits -– Nõukogude tervishoiutegelane Edmund Juditski -– Vene arhitekt ==Viited==

Hłusk: erinevus redaktsioonide vahel