Anija mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Anija mõis (''Hannijöggi'', hiljem ''Annia'') asutati pärast [[1355]]. aastat. Mõisast on esimesed kirjalikud teated [[1482]]. aastast, mil mõis kuulus rüütel [[Hermann Zoege]]le. [[Zoege]]de kätte jäi mõis kuni [[1671]]. aastani, mil selle ostis Liivimaa maamarssal kindralmajor [[Jakob Staël von Holstein]] (1628–1679). Pärast ostmist laskis uus omanik Anijale püstitada kahekorruselise kivist mõisa peahoone (häärberi), kuid juba siis on seal märgitud ka vanema, tõenäoliselt keskajast pärineva mõisamaja varemete olemasolu. [[Staël von Holstein]]ide aadliperekonnaga jäi Anija seotuks järgmiseks 170 aastaks, välja arvatud lühike periood 1770ndatel, mil mõis oli panditud [[Maydell]]idele. Pärast Jakob Staël von Holsteini hukkumist jäi mõis tema abikaasa valduseks, kes abiellus uuesti vabahärra [[Reinhold Johann von Fersen]]iga, keda on ka [[1684]] omanikuna märgitud. [[1723]] ostis Jakobi poeg [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1672–1730)|Fabian Ernst Staël von Holstein]] (1672–1730) mõisa Fersenilt, pärast tema pärijast tütre Hedvig Margaretha surma päris [[1771]]. aastal mõisa tütrepoeg, Eestimaa rüütelkonna peamees [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)|Fabian Ernst Staël von Holstein]] (1727–1772), kellelt omakorda poeg [[Matthias Georg Staël von Holstein|Matthias Staël von Holstein]] (1769–1853).