Ines Aru: erinevus redaktsioonide vahel

Ta lõpetas aastal [[1961]] [[TRK Lavakunstikateeder|TRKTallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri]].

Ines Aru töötas aastatel 1961–[[1963]] [[Ugala|Ugala teatris]]s, 1963–[[1964]] [[Teater Vanemuine|VanemuisesVanemuise teatris]], 1964–[[1965]] Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias, 1965–[[1973]] [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] ja [[1980]]–[[1994]] [[Vanalinnastuudio]]s. Alates aastast [[1994]] on ta olnud vabakutseline näitleja.

* 1985 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]]

* 1988 – [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]]

* 1995 – [[Meie Mats]]i auhind

*2002 ja 2014 – [[Raadioteater|Raadioteatri]] näitlejaauhind

* 2013 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18793}}</ref>

Ines Aru isa Martin Johannes Parker (1906-1941) ja ema Leena Laid-Parker (1902-1942) olid kommunistlikud aktivistid. Nad mõlemad arreteeriti 1920. aastatel Eesti Vabariigis töölisliikumisest osavõtjatena ning mõisteti sunnitööle, millest vabanetivabanesid 1938. aasta amnestiaga. PealePärast vabanemist vanemad abiellusid ning perreneil sündis veel enne sõja algust tütar, kes sai nime [[Inessa Armand]]<nowiki/>i järgi. Teise maailmasõja ajal evakueeriti Ines koos ema ja vanaemaga 1941. aasta juulis Venemaale Samara oblastisse Kinelisse Uurali mägedesse. Sama aasta augustis järgnema asunud isa hukkus evakueerimislaeval. Järgmise aasta talvel suri ema 40-aastasena vanglas saadud tuberkuloosi. Vanaema koos Inesega naases Tallinna.

Ines abiellus 1960. aastal Kaarel Aruga. Neil on kaks last: tütar Assol ja poeg Käärt.