Tallinna–Narva raudtee: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
54. rida:
[[Narva raudteejaam|Narva]]
| kaardi_seis = collapsed
}}'''Tallinna–Narva raudtee''' asub [[Põhja-Eesti]]s ja on [[Eesti]] tähtsaim [[raudtee|raudteelõik]] (pikkuspikkusega 211 km).
 
Olulise osa raudtee koormusest moodustavad [[Venemaa]]lt [[Tallinn]]a ja selle lähiümbruse [[sadam]]atesse ([[Muuga sadam|Muuga]], [[Tallinna sadam|Tallinna]] ja [[Paldiski sadam]]), samuti [[Sillamäe sadam]]asse, suunduvad [[kaubarong]]id.
 
Seoses üle-Eestilise transiitrongi liikluse vähenemisega on raudteed läbinud kaubavood aga oluliselt vähenenud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/raivo-vare-eesti-transiit-vaheneb-ust-luuga-sadama-mojul?id=64989670 Raivo Vare: Eesti transiit väheneb Ust-Luuga sadama mõjul]; Ärileht, 19.09.2012</ref>
 
== Reisiliiklus ==
74. rida:
Raudtee (osana [[Balti raudtee]]st) ehitas Balti aadlikest moodustatud [[Balti Raudtee Selts]] aastail [[1868]]–[[1870]].
 
Ehitustööd algasid [[1869]]. aasta kevadel korraga liini mõlemast otsast ([[Tallinn]]ast ja [[Tosno]]st). Kogu raudtee ehitus oli jagatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel. Kuna 1869. aasta suvi oli soe ja sademetevaene sujusid mahukad mullatööd kiirelt. Kokku värvati raudtee ehitamiseks umbes 10 000 töölist, kellest 7000 olid mullatöölised, 1500 hobusemehed ja 1000 ehitajad (puussepad, müüriladujad jne). Valdav enamus töölistest olid pärit [[Venemaa]] [[artell]]idest. 19691869. aasta suveks tõusis tööliste arv isegi 12 000 inimeseni.
Välitööd lõpetati [[1. november|1. novembril]] 1869. Selleks ajaks oli tehtud 90% mullatöödest, mis oli märkimisväärne plaaniületus.
Väärib mainimist, et raudtee ehitati ilma igasuguse tehnika abita.
1869. aastal sai alustada juba ka [[Liiper|liiprite]] ja [[rööbas]]te paigaldusega.
1870. aasta suvel jätkus raudtee ehitus nii tsaaririigi olulise jäävaba sadamalinna [[Paldiski]] (vt [[Keila–Paldiski raudtee|Tallinna–Paldiski raudtee]]), kui ka [[Peterburi]] suunal. Augustiks oli raudtee enam-vähem sõidetav ja kohati liikusid juba ka töörongid.
Juhtus ka esimesi õnnetusi veduri[[vedur]]i ja [[Hobune|hobuste]] vahekvahel, kes hakkasid rongi ees perutama.
 
Raudtee avamine toimus [[5. november|5. novembril]] [[1870]] ([[Vana kalender|v. kalendri]] järgi 24. oktoobril), kui [[Narva]]s (kahe [[kubermang]]u piiril) said kokku Tallinnast ja Tosnost tulnud rong.
Uuel raudteel leidis tööd ligi 2000 inimest. Seni eraraudteena toiminud tee riigistati [[1893]]. aastal.
86. rida ⟶ 88. rida:
1970. aastate alguses alustati Tallinna suunalt raudtee elektrifitseerimist plaaniga jõuda Tapale. Töödega jõuti 1978. aastaks aga vaid Aegviiduni, kuigi Aegviidust Lehtseni olid selleks ajaks rajatud juba ka kõrged ooteplatvormid ning osaliselt paigaldatud ka kontaktvõrgupostide alused.
 
Seoses rongiliikluse olulise tihenemisega oli 1980. aastatel kavas rajada Tallinna–Narva raudteele täies ulatuses teine peatee. Plaanist realiseerus aga vaid 1985.–1991. aastatel ehitatud Ülemiste–Tapa lõik ja Oru–Vaivara raudteelõik (viimase lõigu teine tee suleti 2010. aastal).<ref name="train">[http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est Tallinn-Tapa]</ref>
 
Kaevandamise arenemisega on [[Ida-VirumaalVirumaa]]l rajatud Eesti Riigiraudteedest sõltumatu tööstusraudteeliinide võrk (vt [[Enefit Kaevandused]]), mis tegutseb AS Põlevkivi Raudtee nimetuse all. Reisijavedu Põlevkivi Raudteel tänaseks ei toimu (varasemalt on tegutsenud näiteks kaevuritele mõeldud [[Narva–Musta raudteeliin]]).
 
[[2014]]. aasta alguseks olid seoses [[Stadler FLIRT]] rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused [[perroon]]id.
 
Ajalooliste raudteejaamade ja peatuste loetelu Tallinna–Narva raudteel: