Tapa–Tartu raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
sisu |
||
13. rida:
| suleti =
| omanik =[[Eesti Raudtee]]<ref>[http://www.tja.ee/public/lisa_3_2010_2011_06032009.pdf Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad] {{katkine viide}}</ref><!-- katkist viidet ei leia ka arhiiviprogrammidega, veeb. 2015-->
| operaator =[[Elron]], [[
| depoo =
| liini pikkus=
|raudtee pikkus=112,5 km
| rööpmelaius =
| elektrifitseeritud=Ei
| kiirus =120 km/h
| peatused =
[[Tapa raudteejaam|Tapa]] - 0,0 km<br>
47. rida:
Tartust edasi hargneb [[raudtee]] kaheks. Üks raudteelõik läheb [[Valga]] poole (vt [[Tartu–Valga raudtee]]) ja teine [[Petseri]] poole (vt [[Tartu–Petseri raudtee]]).
Raudteel sõidavad [[
==Reisiliiklus==
54. rida:
[[Pilt:Tapa-Tartu raudtee.svg|left|pisi|Raudteejaamad ja peatused Tapa-Tartu raudteel]]
*[[Tapa raudteejaam]],
**[[Söödi raudteepeatus]], suletud.
**[[Kalevi raudteepeatus]], suletud.
**[[Nava raudteepeatus]], suletud.
**[[Mullavere raudteepeatus]], suletud.
**[[Sootaga raudteepeatus]], suletud.
**[[Vasula raudteepeatus]], suletud.
**[[Emajõe raudteepeatus]], suletud.
**[[Vorbuse raudteepeatus]], suletud.
**[[Tähtvere raudteepeatus]], suletud.
*[[Tartu raudteejaam]].
==Ajalugu==
Haruraudtee Tartusse ehitamise plaan kerkis päevakorda üsna ruttu peale [[Paldiski]]–[[Tallinn–Narva raudtee]] avamist [[1870]]. aastal. Esialgselt oli plaan ehitada raudtee Tartu suunas [[Rakvere]]st (tänu millele oleks [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]st saanud [[sõlmjaam]]). Trassi planeerimisel selgus aga, et [[Pandivere kõrgustik]]u tõttu oleks [[raudtee]] rajamisel tulnud teha väga mahukaid mullatöid, mille tõttu valiti sõlmjaamaks hoopis [[Tapa]], tollal tähtsusetu küla.
[[1875]]. aastal alustati raudtee ehitusega. Esimene rong jõudis Tartusse [[1876]]. aasta augustis. Esimene ametlik [[reisirong]] jõudis Tapalt Tartusse tuhandete tervitajate ovatsioonidel [[21. august]]il kell 19.
Ametlikult võeti Tapa–Tartu haruraudtee vastu [[1877]]. aasta suvel. Neil aastail ei olnud Paldiski–Tallinn–Narva ja Tapa–Tartu raudtee omavahel ühenduses, seega pidid näiteks Tallinnast Tartusse sõitjad Tapa jaamas teisele rongile ümber istuma.
[[1887]]. aastal pikendati raudteed Tartust edasi [[Valga|Valka]] (vt [[Tartu–Valga raudtee]]) ja [[1889]]. aastal omakorda Valgast edasi [[Pihkva]]sse (vt [[Valga–Petseri raudtee]]).<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest] ERR audioarhiiv</ref>
1980. aastate lõpus paigaldati Tapa–Tartu raudteele kaugjuhitav [[Blokeering (raudtee)|automaatblokeeringu]] süsteem, tänu millele suurenes raudtee läbilaskevõime ja ka ohutus.<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tapa-tartu.php?lng=est Tapa-Tartu] Eesti Raudteeajaloo Selts</ref>
Tänapäeval jääb raudteetrassile mitmeid eri ajastutest pärinevaid [[Jaamahoone|jaamahooneid]]. Mitmed originaalsed hooned on erinevatel põhjustel ka tänaseks hävinud, või asendatud uutega. Esindatud on nii tsaariaegne-, Eesti aegne-, kui ka [[Stalinistlik arhitektuur|Stalinistlik raudteearhidektuur]]. Jaamahoonete silmapaistvamad näited Tapa–Tartu raudteel on kindlasti Tapa ja Tartu jaamahooned, aga ka [[Tabivere raudteejaam|Tabivere jaamahoone]], mis erineb oluliselt toonasest kroonuhistoritsistlikust tüüparhitektuurist.
Tänaseks on tegemist Eesti ühe tähtsama raudteeharuga ühendades Põhja-Eestit Lõuna-Eestiga.
2014. aasta alguseks olid seoses [[Stadler FLIRT]] rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused [[perroon]]id.
<gallery>
Pilt:Tapa train station.jpg|Tapa raudteejaam
85. rida ⟶ 97. rida:
Pilt:Tartu raudteejaama hoone.JPG|Tartu raudteejaama hoone
</gallery>
==Vaata ka==
* [[Balti Raudtee Selts]]
* [[Eesti raudteetransport]]
==Viited==
{{Viited}}
| |||