Michael Ende: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
18. rida:
80. aastail saavutas Ende ka oma populaarsuse kõrgpunkti ning oli Saksamaa raamatumüügi edetabelites esindatud paljude raamatutega.
[[1983]]. aastal avaldas Ende eeskätt täiskasvanuile mõeldud jutukogu "Der Spiegel im Spiegel", üritades läbi lüüa ka tõsiseltvõetava täiskasvanute autorina. Kuid saksa kirjanduskriitikud (välismaised vähem) jäid Ende suhtes endiselt tõrjuvaks.<ref name="LgfHE" /> [[1989]] ilmunud lasteraamat "Der satanarchäolügenialkohöllische Wunschpunsch" ("Satanakardinalkohõlepusapörgulik võlujook ehk Vunšpunš") tõi talle aga kirjandusauhinna La vache qui lit. 1994 ilmunud raamatus "Zettelkasten" ("Märkmete karp") avaldas Ende märkmeid oma arhiivist ning kirjutas esimest korda otseselt enese elust.<ref name="7xUTZ" />
[[1985]] pöördus Ende pärast abikaasa ootamatut surma Münchenisse tagasi. Ta abiellus [[1989]]. aastal jaapani tõlkija Mariko Satoga. Ende armastas väga jaapani kultuuri ning käis [[Jaapan]]is korduvalt.<ref name="RTQsX" /> Ende suri [[1995]]. aastal [[Filderstadt]]is maovähki. Ta on maetud Müncheni Waldfriedhofi kalmistule.