Redaktsioon: 27. veebruar 2020, kell 22:39 redigeeri Helekal (arutelu \| kaastöö) 604 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. veebruar 2020, kell 22:46 redigeeri eemalda Helekal (arutelu \| kaastöö) 604 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Toimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=oktoober}} ~~{{Keeletoimeta\|lisaja=Kuriuss\|aasta=2018\|kuu=oktoober}}~~ [[Fail:Enrico Caruso tenor.jpg\|pisi\|Enrico Caruso]] '''Enrico Caruso''' ([[25. veebruar]] [[1873]] [[Napoli]] – [[2. august]] [[1921]] Napoli) oli itaalia [[tenor]], üks ajaloo kuulsamaid ja väljapaistvamaid ooperitenoreid, 1900. aastate alguse rahvusvaheliselt kõige nimekam tenor. 6. rida: == Noorusaastad ja karjääri algus == ~~Carusco~~Caruso pärineb vaeste vanemate perekonnast. Isa Marcello oli mehaanik ja valukoja tööline. Isal ja tema abikaasal Annal oli 21 last (20 poissi ja üks tüdruk), kellest 18 suri lapsena. Ta laulis 15-aastaselt õhtuti kirikutes ja töötas päeval isa kõrval mehaanikuna. Laulmist õppis ta Napolis Guglielmo Vergine juures. ~~Carusco~~Caruso debüteeris ooperilaval 1894. aastal Napoli Teatro Nuovos amatöörhelilooja [[Mario Morelli]] ooperis "L'amico Francesco" ("Sõber Francesco"). Seejärel laulis ta olulisi tenorirolle Napolis, [[Caserta]]s, [[Salerno]]s ja [[Kairo]]s, äratamata kuni 1897. aastani ooperiringkondades mingit tähelepanu. Läbimurre tuli aga siis, kui ta oli [[Umberto Giordano]] vähese tähelepanuga jäänud ooperi "Il voto" peaosa esmaesitaja ning Palermos suure eduga [[Amilcare Ponchielli]] "La Giocondas" Enzo rollis. Aastatel 1898–1899 laulis ta peamiselt Itaalia teatrites, kuid käis endale rahvusvahelist nime tegemas ka [[Peterbur]]i [[Maria teater\|Maria teatris]], [[Moskva]] [[Suur Teater\|Suures Teatris]], [[Buenos Aires]]e Teatro Colonis, [[Varssavi]]s ja [[Monte Carlo]]s. 15. rida: [[Arturo Toscanini]] kutsus Caruso osalema [[Giuseppe Verdi]] mälestuskontserdil Milano [[La Scala]]s 1901. aasta veebruaris. See esinemine avas talle tee maineka La Scala lavale, kus debüteeris samal aastal [[Puccini]] ooperis "La bohème" Rodolfo rollis. Sellele järgnes samas triumfaalne esinemine Nemorino rollis [[Gaetano Donizetti]] ooperis "L'elisir d'amore" ("[[Armujook]]"). Järgnesid esinemised Buenos Aireses, Napoli Teatro San Carlos (1901) ja Londoni [[Covent Garden]]is (1902, 1904–1907, 1913–1914). 1903. aastal saabus lõpuks kutse debüteerida New Yorgi [[Metropolitan Opera]]s. Mantova hertsogi partii esitamine 23. novembril Verdi ooperis "[[Rigoletto]]" oli triumfaalne. Mõni kuu hiljem algas tema elu lõpuni kestnud koostöö heliplaadifirmaga Victor Talking Machine Company (algne mitteametlik nimi His Masters Voice, logoks valge koer grammofoni ees). Esimene heliplaat valmis 1. veebruaril 1904. Kokku salvestas ta selles firmas ligi 230 heliplaati. ~~Carusco~~Caruso sai tiitliks "esimene grammofonitenor". Tema heliplaadistustest on kõige väärtuslikumaks hinnatud Nemorino aariat "Una furtiva lagrima" ("L'elisir d'amore", 1904). ~~Carusco~~Caruso oli Metropolitan Opera solist kuni 1920. aastani, esinedes seal 863 etenduses. President [[Theodore Roosevelt]] pidas temast väga lugu, kinkides talle oma autogrammiga foto. [[Fail:Enrico Caruso.jpeg\|pisi\|Caruso karjääri tipul]] == Maailma ooperilavadel == ~~Carusco~~Caruso on laulnud ka [[San Francisco]]s, [[Washington]]is, [[Rooma]]s, [[La Habana]]s, Monte Carlos, Pariisis, [[Berliin]]is, [[Dresden]]is, [[Viin]]is, [[Budapest]]is, [[México]]s, Peterburis, Moskvas, [[São Paulo]]s, kuid pärast 1901. aastat mitte kunagi Napolis, kus tal Nemorino rolli esitamine ebaõnnestus ja ta välja vilistati. 1907. aastal laulis ta koos sopran [[Nellie Melba]]ga Londonis [[Buckinghami palee]]s kuningas [[Edward VII]] ja kuninganna [[Alexandra (Suurbritannia)\|Alexandra]] kutsel. [[Fail:Enrico Caruso As Canio.jpg\|pisi\|Caruso Canio rollis]] == Parimad rollid == ~~Carusco~~Caruso oli selliste rollide looja nagu Federico (Cilea, "L'arlesiana", 1897), Loris Ipanoff (Giordano, "Fedora", 1898), Florindo (Mascagni, "Le maschere", 1901), Federico (Franchetti, "Germania", 1902) ja Dick Johnson (Puccini, "[[La fanciulla del West]]", 1910). Caruso repertuaar oli väga mahukas. Ta esines ligi 60 ooperis, mis sisaldasid nii lüürilise kui ka dramaatilise tenori osi. Ta oli eriti väljapaistev Verdi rollide tõlgendaja. ~~Carusco~~Caruso trumprollideks olid Nemorino ("L'elisir d'amore"), Mantova hertsog ("Rigoletto"), Canio ("I pagliacci"), Alfredo ("La traviata"), Rodolfo ("La bohème") ja Cavaradossi ("Tosca"). Samuti esitas ta prantsuse ja itaalia heliloojate lüürilisi osi ooperitest "Faust", "Les pêcheurs de perles", "Manon", "Manon Lescaut" ning paistis silma Don José rolli esitajana "[[Carmen]]is". Ta oli tuntud ja armastatud oma väga ilusa hääle poolest. Ta ületas kõiki oma kaasaegseid tenoreid väljapaistvalt meisterliku hingamisega, samuti paistis silma väga hea diktsioon ja lavalise esinemine poolest. Eriti silmapaistev oli ta traagiliste rollide esitajana.

Enrico Caruso: erinevus redaktsioonide vahel