Vikipeedia arutelu:Keeletoimetamistalgud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
95. rida:
Küsin võõrkeelsete teoste pealkirjade eestindamise kohta. Kas sobib, et artiklis eestindatud pealkirjad (kui teos pole eesti keeles ilmunud), on samuti jutumärkide vahel nagu nende teoste pealkirjad, mis on eesti keeles olemas? Alternatiiv on kaksisülakomad. Enamasti on ju eesti keeles ilmunud teosed eraldi välja ka toodud ja peaks olema eristatav. [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 25. veebruar 2020, kell 15:13 (EET)
: Küsimus on vist ajendatud sellest arutelust: [[Arutelu:Federico García Lorca]]. Kui eestikeelset pealkirja pole ja eeskätt on eesmärk esitada sulgudes võõrkeelse pealkirja tähendus, siis võiks küll vormistus olla vastav. Tähenduse esimene sõna oleks siis väikese tähega. Tavatekstis võib küll olla ka tähendus jutumärkides (vt [https://keeleabi.eki.ee/pdf/164.pdf] lk 182), aga siin oleme vist tähenduse märkimiseks kasutanud valdavalt ülakomasid. Ülakomadega esitus ehk tõesti ka selgem, kui jutumärke ei kasutata kõrvuti kahes eri funktsioonis (pealkirja eristamiseks ja tähenduse eristamiseks). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. veebruar 2020, kell 20:30 (EET)
:: Kui vaadata näiteid eelmainitud keeleabi lehel ja [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=288 keelenõuande lehel], siis sealsed tähendused on kõik ühe- või paarisõnalised. Sel juhul sobib jah, kui tähendus on ülakomade vahel ja algab väikse tähega. Aga kui tegu on terve lause tõlkimisega, ja pealkirigi võib olla nagu väike lause, siis mõjub väikse algustähe kasutamine tekstis imelikult. Näiteks konkreetselt selles pealkirjas - "don Perlimpini armastus Belisa vastu oma aias" on väike algustäht kummaline. Minu meelest peaks siin vahet tegema. Kui me tekste tõlgime, siis me ju järgime tavalisi keelereegleid, mh seda, et lause algab suure tähega. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 27. veebruar 2020, kell 21:40 (EET)
| |||