Redaktsioon: 31. detsember 2019, kell 18:28 redigeeri EufratJuku (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 454 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. veebruar 2020, kell 19:01 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Etnoloogia''' (varem ka ''rahvateadus'' ja ''etnograafia''; [[kreeka keel\|kreekakeelsest]] sõnast ἔθνος ''ethnos'' 'rahvas'<ref>{{Netiviide\|autor=\|url=https://www.lexico.com/en/definition/ethno_\|pealkiri=Oxford Dictionaries. Oxford University Press\|väljaanne=\|aeg=\|vaadatud=3.12.2019}}</ref>) on [[Teadusharu\|teadusdistsipliin]], mis tegeleb [[inimkogemus]]e, [[kultuur]]i ja [[Ühiskond\|ühiskonna]] uurimisega. Tänapäeval kattub etnoloogia kui teadusdistsipliin nii teoreetiliselt kui metodoloogiliselt [[Kultuuriantropoloogia\|kultuuriantropoloogiaga]]. Mõlemad teadused seavad oma eesmärgiks inimeseks olemise mõtestamise selle kultuurilistes ja ühiskondlikes avaldumisvormides. Eesmärgiks on esitada teatud inimrühma või kultuurinähtuse kohta terviklik ja seostatud analüüs, mis arvestab majanduse, poliitika, religiooni, suguluse, kunsti ja teiste eluvaldkondade omavaheliste põimumistega ([[Holism\|holismi printsiip]]). Etnoloogid rõhutavad rahvaste (etnoste), ühiskondade, kultuuride, kultuurinähtuste süsteemset võrdlemist: see võimaldab paremini aru saada mitte üksnes teiste rahvaste elust, vaid paremini mõista ka uurija enda (sageli läänelikke või euroameerikalikke) kultuurikategooriaid. Tänapäevast etnoloogiat ja antropoloogiat iseloomustab lähenemisviiside interdistsiplinaarsus; kasutatakse [[sotsioloogia]], [[folkloristika]], [[semiootika]], [[inimgeograafia]] jpt distsipliinide teooriaid ja meetodeid (ning vastupidi). Eestis õpetatakse etnoloogiat ja [[rakendusantropoloogia]]t nii bakalaureuse-, magistri- kui ~~doktoritasemel~~ka doktoriõppes [[Tartu Ülikool]]i kultuuriteaduste instituudi etnoloogia osakonnas.<ref name=":0">https://www.flku.ut.ee/et/etnoloogia-osakond</ref> ==Ajalugu ja rahvusvaheline taust== Termini ''"etnoloogia''" loomist on omistatud Slovaki õigusteadlasele ja ajaloolasele [[Adam František Kollár\|Adam František Kollár de Kereszténile]] (1718–1783), kes defineeris seda oma 1783. aastal Viinis ilmunud teoses "Historiae ivrisqve pvblici Regni Vngariae amoenitates" kui "õpetust, mis uurib erinevate rahvaste päritolu, keeli, kombeid ja institutsioone".<ref>Kollár, Adam František. Historiae jurisque publici regni Ungariae amoenitates, I-II. Vienna, 1783.</ref> Distsipliini ajaloos on termin põimunud mõistetega [[antropoloogia]] ja [[etnograafia]], kuid konkreetsem tähendus ja kasutus on sõltunud vastavas riigis valitsenud teadustraditsioonist. Nii on ''"etnoloogia''" olnud seotud pigem Euroopa teadusruumiga, kus 19. sajandil ja ka hiljem mõisteti ''"antropoloogia''" all enamasti vaid [[Füüsiline antropoloogia\|füüsilist antropoloogiat]]. Niisiis sõltub konkreetse termini kasutus esmajoones akadeemilisest traditsioonist või distsipliini ajaloost konkreetsel maal. Alates 20. sajandi teisest poolest on termini kasutust oluliselt suunanud ka rahvusvahelised mõjud: angloameerika teadusruumi mõjul on ''"etnoloogia''" kõrvale või asemele üha sagedamini astunud ''"[[Kultuuriantropoloogia\|kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia]]''".<ref name=":1">Kuutma, Kristin & Nõmmela, Marleen 2008. Etnoloogia. [https://argikultuur.folklore.ee ''Argikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastik'']. Toim Tiiu Jaago. Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. ~~<nowiki>https://argikultuur.folklore.ee</nowiki>~~</ref> Etnoloogia kui distsipliini arengus Lääne-Euroopas oli väga mõjukas 20. sajandi keskpaigast tegutsenud Prantsuse etnoloogiakoolkond, kuhu kuulusid teiste seas [[Claude Lévi-Strauss]], [[Paul Rivet]], [[Marcel Griaule]], [[Germaine Dieterlen]] ja [[Jean Rouch]]. Samuti oli oluline 1970. aastate Skandinaavia kultuurianalüüs, mille esindajateks on [[Orvar Löfgren]] ja [[Jonas Frykman]]. 18. rida: ===Etnoloogia ja antropoloogia=== Eestis hakati terminit ''"etnoloogia''" kasutama alates 1990. aastatest, kuna seni kasutusel olnud ja peaasjalikult materiaalse kultuuriga seostuv ''"etnograafia''" ei vastanud muutunud teadusruumis enam uute uurimuste temaatikale.<ref name=":1" /> Ühelt poolt oli nimemuutuse taustaks otsus end selgelt distantseerida nõukogude etnograafiast. Lisaks sellele tähistati lääne teaduskirjanduses terminiga ''"[[etnograafia]]''" metodoloogiat, mingi grupi või kultuurinähtuse kirjeldust, mitte iseseisvat teadusdistsipliini ning see tekitanuks segadust kuna Eesti etnoloogia oli nüüd Euroopa etnoloogiale ning kultuuri- ja sotsiaalantropoloogiale orienteeritud.<ref name=":2" /> 1994. aastal taasavatud etnoloogia õppetooli esimeseks professoriks valiti [[Elle Vunder]]. Alates 2004. juhib etnoloogia osakonda professor [[Art Leete]]. Osakonna uurimistöös on olulisemad kaks peamist uurimisvaldkonda – Eesti etnoloogia ning [[Soome-ugri rahvad\|soome-ugri]] ja arktilised kultuurid. Eesti etnoloogia vallas uuritakse nii tänapäeva kui mineviku argikultuuri, praktikaid, identiteeti, kultuurimuutusi, ajalookogemust elulugudes ja väiksemate kogukondade (näiteks [[Setud\|setu]], [[Võrukesed\|võru]], [[kihnu]], aga ka mitmesuguste muude gruppide ja subkultuuride) kultuuripärandit ja igapäevaelu. Soome-ugri ning arktiliste kultuuride uurimine keskendub identiteedile, religioonile, majandussüsteemidele ning kultuurimuutustele.<ref name=":0" /> 29. rida: [[Merendusetnoloogia]] [[Eesti Rahva Muuseum]] ==Viited==▼ {{viited}}▼ == Kirjandus == * [[Aet Annist]] ja [[Maarja Kaaristo]] (toim.) 2017. ''Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia''. Tallinn: [[Tallinna Ülikooli Kirjastus\|TLÜ Kirjastus]]. * [[Ants Viires]] ja [[Elle Vunder]] (toim.) 2008. ''Eesti rahvakultuur''. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 2008. * Ants Viires 2007. ''Eesti rahvakultuuri leksikon''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. ▲==Viited== ▲{{viited}} [[Kategooria:Etnoloogia\| ]]

Etnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel