Petroskoi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
seal oli mitu järveäärset küla
14. rida:
| asendikaart = Venemaa/Karjala
}}
[[File:Skulptor Ivan Šreder, arhitekt Ippolit Monigetti.jpg|thumb|[[Peeter Suur]]e ausammas Petroskois. Kujur [[Johann Schröder]], arhitekt [[Ippolito Monighetti]]., 1873.<br>Foto: [[Aleksander Kaasik]]. 14. september 2012]]
[[File:Skulptuur paigutati kaldapealsele 1991 aastal..jpg|thumb|[[Rafael Consuegra]] "Kalurid" [[Äänisjärv]]e kaldal. Skulptuur paigutati kaldapealsele 1991. aastal.<br>Foto: [[Aleksander Kaasik]]. 14. september 2012]]
'''Petroskoi''' ([[karjala keel|karjala]], ja [[soome keel|soome]]es ''Petroskoi''; [[vene keel|vene]]es ''Петрозаводск''; Teiseteise maailmasõja aegne soomekeelne nimi '''Äänislinna''') on [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] pealinn [[Äänisjärv]]e läänekaldal [[Venemaa]]l. Halduslikult moodustab see [[Petroskoi linnaringkond|Petroskoi linnaringkonna]].
 
==Ajalugu==
Arheoloogilised leiud on tuvastanud praeguse linna asupaigas kuni seitsme tuhande aasta taguse asula olemasolu ning [[Keskaeg|keskajal]] oli seal mitu järveäärset küla. Linna piires on XVI sajandist teada küla ''"на Соломене озере"'' (karjalakeelsest sõnast ''salmi'', 'väin'). Hiljem kandis see küla vene allikates ''Solomennoje'' nime (praegune Petroskoi Solomennoje elamurajoon), ning sama sajandi lõpul asetas flaami kartograaf [[Abraham Ortelius]] oma kaardile praeguse Petroskoi alale asula nimega ''Onegaborg''.
 
11. septembril 1703 asutas vürst [[Aleksandr Menšikov]] 'Peetri aleviku' (vene keeles ''Petrovskaja Sloboda''). Menšikov tegi seda tsaar [[Peeter Suur|Peetri]] ülesandel, et toota uues rauatehases [[Läänemere laevastik]]ule [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1700&ndash;1721) suurtükke ja ankruid. Alguses kandis tehas Šuja tehase nime (vene keeles ''Šuiski zavod'', [[Šuja (jõgi)|Šuja]] jõe järgi), kuid aastakümme hiljem sai see valitseva monarhi järgi nime 'Peetri tehas' (vene keeles ''Petrovski zavod'').