Erinevus lehekülje "Totalitarism" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
 
[[Autoritaarne režiim|Autoritaarseks režiimiks]] võib pidada valitsemiskorda, kus riigis on võimumonopol ühe isiku ehk [[diktaator]]i, komisjoni, [[hunta]] või väikse grupi inimeste ehk poliitilise [[eliidi]] käes. Seevastu totalitaarne režiim üritab kontrolli all hoida kõiki elu aspekte – majandust, haridust, kunsti, teadust, eraelu ja [[moraal]]i. "Ametlik väljakuulutatud ideoloogia tungib kõige sügavamale ühiskondlikku struktuuri ja totalitaarne valitsus püüab täielikult kontrollida kodanike tegusid ja mõtteid."<ref name="regime"/>
 
Võrreldes totalitarismiga, "autoritaarne riik siiski säilitab kindla eristatuse riigi ja ühiskonna vahel". Autoritaarses riigis on kõige olulisem poliitiline võim ning niikaua, kui ühiskond sellele vastu ei vaidle, on teatud määral võimalikud vabaduse aspektid. Totalitarism teiseltpooltteiselt poolt tungib inimeste eraellu ja lämmatab selle.<ref name="Cinpoes">Radu Cinpoes, ''Nationalism and Identity in Romania: A History of Extreme Politics from the Birth of the State to EU Accession'', p. 70.</ref>
 
Erinevuseks on muuhulgas ka see, et autoritarism ei ole elustatud [[utoopia]] abil, nagu see tihti totalitaarsetes režiimides on. Autoritaarne riigikord ei püüa maailma ega ka inimloomust muuta.<ref name="Cinpoes"/> [[Carl Joachim Friedrich]] kirjutab, et "kõikehaarav [[ideoloogia]], kontroll [[industriaalühiskonna]] üle ning partei, mis on kindlustatud, kasutades salapolitsei abi" on kolm totalitarismi komponenti, mis eristavad seda teistest mitte-demokraatlikest režiimidest.<ref name="Cinpoes"/>
123 333

muudatust