Trieste Vaba Territoorium: erinevus redaktsioonide vahel

Alates aastast [[1382]] oli Trieste olnud osa [[Habsburgid]]e monarhiast, kuid lähedalasuv [[Istria]] oli sajandeid jagatud Habsburgide (piirkonna kesk-, põhja- ja idaosad) ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] vahel (lääne- ja lõunaosad). Piirkonna elanikkond oli väga erinevmitmekesine ja suurimad rahvastikugrupid muutusid piirkonna erinevateseri osades sageli. Ajalooliselt olid [[itaalia keel]]t rääkivad elanikud olnud enamuses suuremas osas linlikest asulatest ja rannikul; samas oli seal ka märkimisväärne [[sloveenid]]e ja [[Horvaadid|horvaatide]] vähemus ja seda eriti Trieste piirkonnas, kus [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] lõpuks moodustasid sloveenid kolmandiku elanikkonnast (kuigi suurem osa neist oli teistelt sloveenide asualadelt sinna alles pärast 1880. aastat elama asunud).<ref name="GsY7O" /><ref name="lJMhP" /> Territooriumi kõige lõunapoolsema osa maapiirkond oli aga suuremas osas asustatud sloveenide ja horvaatidega. Lisaks elas piirkonnas ka vähemal määral [[Istro-rumeenlased|istro-rumeenlasi]], [[Kreeklased|kreeklasi]], [[Albaanlased|albaanlasi]] ja seal oli ka tugev [[Trieste juudi kogukond]].

Näide sellest erinevateeri rahvuste segust on [[Trieste murre]]: see põhines [[veneti keel]]el ja seda oli mõjutanud ka [[Friuuli keel|friuuli keele]] substraat; viimast peamiselt friuuli murdega lähedalt seotud, kuid tänaseks kasutusest kadunud tergestine murde tõttu. Mõned sealse murde sõnadest pärinevad näiteks ka saksa, sloveeni ja kreeka keelest.

Pärast esimest maailmasõda annekteeris Itaalia 1921. aastal Trieste, Istria ja osa tänapäeva [[Sloveenia]] lääneosast, rajades [[Venezia Giulia]] (''Julijska krajina'') regiooni. 1924. aastal annekteeris Itaalia ka teiselpoolteisel pool [[Istria]] poolsaart asunud [[Fiume Vaba Riik|Fiume Vaba Riigi]].

1940. aastate lõpus ja territooriumi poolitamisele järgnenud aastatel otsustasid kuni 40 000 inimest (peamiselt itaallased) erinevateleri põhjustel lahkuda Jugoslaavia B-tsoonist ja asuda elama A-tsooni: neist mõnda ähvardati ja mõned lihtsalt eelistasid mitte elada Jugoslaavias.<ref name="dmUvZ" /> Kui Jugoslaavias kutsuti sealt lahkunud inimesi itaaliakeelse sõnaga ''optanti'' ("valijad"), siis lahkujad ise kasutasid enda kohta terminiti ''esuli'' ("pagulased"). Umbes 14 000 itaallast otsustas jääda Jugoslaavia tsooni, mis tänapäeval on jaotatud Sloveenia ja Horvaatia vahel.