Sekund: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
[[Pilt:Clock-pendulum.gif|pisi|125px|Sekundise taktiga pendelkell]]
 
'''Sekund''' (tähis '''s''') on [[SI-süsteem]]i [[SI-süsteemi ühikud|põhiühikute]] hulka kuuluv [[mõõtühik]] [[aja mõõtmine|aja mõõtmiseks]]. Sekundi tähis on '''s'''.
 
Sõna ’sekund’ tuleb [[ladina keel]]e väljendist ''pars minuta secunda'' (sõna-sõnalt: osa väike teine) ehk (tunni) teine väike osa (esimene väike osa – ''pars minuta prima'' – on [[minut]]).
10. rida:
 
==Definitsioon==
Sekundi praeguse definitsiooni kinnitas 26. [[Kaalude ja Mõõtude Peakonverents]] (CGPM) aastal 2019.
Sekund on [[definitsioon|defineeritud]] [[ajavahemik]]una, mis võrdub <sup>133</sup>[[Tseesium|Cs]] ([[tseesium]]-133) [[aatom]]i [[põhiolek]]u kahe [[ülipeenstruktuur]]inivoo vahelisele üleminekule vastava [[kiirgus]]e 9 192 631 770 [[võnkeperiood]]iga (temperatuuril 0 [[Kelvin|K]]).
 
Sekundi määratlemisel on aluseks võetud tseesium-133 aatomi häirimata põhioleku [[ülipeenstruktuur]]i kahe energiataseme vahelise ülemineku sageduse <math>\Delta\nu_{\text{Cs}}</math> fikseeritud arvväärtus 9 192 631 770, ühik Hz ehk s<sup>–1</sup>:&nbsp;<ref name="EL">[https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/3a2aec61-addd-11e9-9d01-01aa75ed71a1/language-et/format-HTML Euroopa Liidu direktiiv 2019/1258, 23. juuli 2019] </ref>
Nii defineeris [[rahvusvaheline aatomiaeg|rahvusvahelise aatomiaja]] sekundi [[1967]]. aastal XIII [[Vihtide ja Mõõtude Peakonverents]]. Põhiolekus on [[ergastatud olek |ergastatud]] aatomi energianivoode peenstruktuur määratud aatomituuma [[magnetmoment |magnetmomendi]] ja [[elektron]]ide [[magnetväli |magnetvälja]] vastastikmõjuga. Üleminek ühelt nivoolt teisele (aatomi loomulik „vibratsioon“ ja vastav [[kiirgus]]) toimub igale aatomiliigile omase kindla sagedusega. Tingimus ''T'' = 0 K väljendab seda, et aatomile ei mõju välised väljad.
:<math>\Delta\nu_{\text{Cs}} = 9\,192\,631\,770\;\frac{1}{\mathrm{s}}</math>,
 
millest
Aatomiaja sekund ehk aatomisekund on ekvivalentne 1954. aastal defineeritud [[efemeriidiaeg |efemeriidiaja]] sekundiga. Kaks astronoomi [[USA]] [[observatoorium]]ist [[USNO]] ja kaks astronoomi [[Teddington]]i ([[Inglismaa]]) uurimisasutusest ''[[National Physical Laboratory]]'' määrasid aastatepikkuse töö tulemusega seose tseesiumiaatomi sageduse (aja standardi) ja efemeriidisekundi vahel.
:<math>1 \;\mathrm{s} = \frac{9\,192\,631\,770}{\Delta\nu_{\text{Cs}}}</math>.
 
==Defineerimise ajalugu==
21. rida ⟶ 22. rida:
1956. aastal defineeris [[Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee]] sekundi [[Maa tiirlemine|Maa tiirlemise]] kaudu ümber [[Päike]]se ühel kindlal [[epohh (astronoomia)|epohhil]], sest Maa pöörlemist ei peetud enam piisavalt ühtlaseks, et selle kaudu aja mõõtühikut määratleda. Maa liikumist kirjeldati [[Newcombi päikesetabelid|Newcombi päikesetabelite]] järgi, mis annavad ümber Päikese liikumise valemi epohhi [[J1900]] jaoks [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il tehtud astronoomiliste vaatluste põhjal. (Epohhiks nimetatakse astronoomias ajahetke, mille kohta on määratud koordinaadid astronoomilistel kaartidel.)
 
Niiviisi defineeritud [[efemeriidiaeg |efemeriidisekund]] on 1/31556925,9747 [[troopiline aasta |troopilise aasta]] keskmisest pikkusest epohhil J1900 ([[Juuliuse kalender |Juuliuse kalendri]] järgi 1900. aasta 1. jaanuaril kell 00.00.00). Selle definitsiooni ratifitseeris XI [[VihtideKaalude ja Mõõtude Peakonverents]] ([[1960]]).
 
SekundAlates 1967. aastast on [[definitsioon|sekundit defineeritud]] [[ajavahemik]]una, mis võrdub <sup>133</sup>[[Tseesium|Cs]] ([[tseesium]]-133) [[aatom]]i [[põhiolek]]u kahe [[ülipeenstruktuur]]inivoo vahelisele üleminekule vastava [[kiirgus]]e 9 192 631 770 [[võnkeperiood]]iga (temperatuuril 0 [[Kelvin|K]]).
 
Nii defineeris [[rahvusvaheline aatomiaeg|rahvusvahelise aatomiaja]] sekundi [[1967]]. aastal XIII [[Vihtide ja Mõõtude Peakonverents]]. Põhiolekus on [[ergastatud olek |ergastatud]] aatomi energianivoodeenergiatasemete peenstruktuur määratud aatomituuma [[magnetmoment |magnetmomendi]] ja [[elektron]]ide [[magnetväli |magnetvälja]] vastastikmõjuga. Üleminek ühelt nivoolttasemelt teisele (aatomi loomulik „vibratsioon“ ja vastav [[kiirgus]]) toimub igale aatomiliigile omase kindla sagedusega. Tingimus ''T'' = 0 K väljendab seda, et aatomile ei mõju välised väljad.
 
2019. aasta määratluses on muudetud sõnastust, sisu jääb samaks.
 
== Viited ==
{{Viited}}
==Vaata ka==
*[[Maailmaaeg]]