Timur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
18. rida:
| Autasud =
}}
'''Timur''' (ka '''Lonkur Timur''' (''Timurlenk'') või '''Tamerlan'''; [[9. aprill]] [[1336]] [[Keš]]is [[Samarkand]]ist lõunas – [[15. veebruar]] või [[18. veebruar]] [[1405]]) oli [[mongolid|mongoli]] päritolu [[Turkestan]]i väepealik. Timur rajas Indiast Lõuna-Siberi, Kaukaasia ja Väike-Aasiani ulatuva suurriigi, mille valitsev kiht oli mongoli-usbeki ülikkond, riigi pealinn oli [[Samarqand]].
[[Image:Amudaryamap.jpg|thumb|250px|[[Amudarja]] ja [[Sõrdarja]] vaheline ajalooline [[Transoxiana]] piirkond kirdesuunal]]
Timuri isa oli suurmaaomanik ja ka poeg pidi selleks saama. Agaaga Timur oli püsimatu, ta armastas sõdurielu ja võttis juba noores eas osa võitlustest, millest ei olnud [[Tšagatai]] [[Tšagatai riik|riigis]] puudus. [[Vürst]]id võitlesid vürstide vastu, [[khaan]]ivõim oli nõrk. [[1357]]. aastal peale [[Transoxiana]] piirkonna vallutamist [[Kaxgar]]i emiiri Tughlugh Timuri poolt, sai ta piirkonna asevalitseja abiks ja [[Keš]]i valitsejaks. Timur liitus aga emiiri hõimlasega.
==Kesk-Aasia ==
[[1357]]. aastal peale [[Transoxiana]] piirkonna vallutamist [[Kaxgar]]i emiiri Tughlugh Timuri poolt, sai ta piirkonna asevalitseja abiks ja [[Keš]]i valitsejaks. Timur liitus aga [[emiir]]i hõimlasega, aastast 1361 [[Tšagatai uluss]]i ühe osa, [[Mogolistan]]i khaani Tugluk-Timuri (surnud 1363) teenistuses ja valitses Kaškadarja [[vilajett]]i, pealinnaga [[Shahrisabz]] (praegu [[Qashqadaryo]] [[Usbekistan]]is). Võim läks kiiresti ühe valitseja käest teisele, kuni [[1369]]. aastal haaras Samarkandis[[Samarqand]]is võimu Timur, kes tolleks ajaks juba osav sõdur ja poliitik. Samarqandi ja Balhi valitseja emiir Husainiga (surnud 1370) liidus olles alustas Timur sõda [[sarbadarid]]e vastu. 1370. aastal hõivas Timur [[Balh]]i, sürjutas võimult Husaini ja sai Tšingis-khaani järglaste nimel [[Mavarannahr]]i ainuvalitsejaks. Ta kuulutas end [[Tšagatai]] järglaseks ning [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] taastajaks.
==Ilkhanaat ==
[[File:Chagatai Khanate map en.svg|pisi|250px|Tšagatai ulussi piirid 13. sajandi lõpul]]
1373–1375. aasta sõjakäiguga alustas ta [[Horezm]]i alistamist ja hävitas 1388. aastal selle pealinna [[Urganch]]i. Aastate jooksul vallutas ta [[Hiiva]] ja [[Buxoro|Buhhaara]] ning alistas kogu [[Lääne-Turkestan]]i. Siis tungis ta [[Pärsia]]sse, mis oli toona killustunud väikesteks riikideks, ja sundis seal peale oma võimu.
==Kuldhord ==
[[File:Timur East Persia campaign.jpg|pisi|250px|left|Timuri sõjakäik ida-Pärsiasse, 1381–1384]]
36. rida:
Edasi võitles ta [[Armeenia]]s, [[Kurdistan]]is ja [[Iraak|Iraagis]]. [[1381]]. aastal vallutas ta [[Herāt]]i, [[Ilkhaniidid]]e dünastia viimase valitseja Abu Sa'id Bahaduri surma järel oli [[Ilkhanaat]] lõhestunud troonipretendentide vahel. Aastatel 1382–1385 vallutas Timur [[Khorāsān]]i ja ida-Pärsia alad. Aastatel 1386–1387 ja 1393–1394 vallutas ta [[Fārs]]i, [[Iraak|Iraagi]], [[Azerbaidžan]]i ja [[Armeenia]] alad, 1394. aastal [[Mesopotaamia]] ja [[Gruusia]] alad.
 
Aeg-ajalt oli ta sunnitud pöörduma tagasi koju, et kohalike valitsejate iseseisvust kärpida. [[1385]]. aastal tegi sõjakäigu [[Azerbaidžan]]i aladele ja [[1388]]. aastal [[Transoxiana]]sse Tohtamõš. 1388., 1391. ja 1394.–95. aastate sõjakäikudega purustas Timur Horezmi liitlase [[Kuldhord]]i ja hävitas selle pealinna [[Sarai]].
 
[[1390]]. aastal asus Tohtamõš [[Samarkand]]ist suure sõjaväega teele, Timur põrkas Tohtamõši vägedega [[Volga]] (Etil'i) ääres kokku ja lõi ta väe [[1391]]. aastal puruks. Tohtamõš taganes [[Venemaa]]le, kogus sealt uue väe, et uuesti tugevale vastasele vastu astuda, sai aga [[Kaukaasia]]s [[1395]]. aastal uuesti lüüa. Timur laastas [[Astrahan]]i ja [[Sarai]] ning võttis talt ta riigi ja ta võimu ning nimetas uue Kuldhordi khaani. Igat vastuhakku karistas Timur väga karmilt. Mongoli viisil võis ta olla halastamatu, vali ja metsik. Kui tema karistas, siis pidi see hirmutama rahvaid pikaks ajaks. Torne laskis ta ehitada pealuudest ja mälestussambaid laipadest ning elus vangidest.