Tšingisiidid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
Mongoli barlassi hõimust pärit [[Timur]] tõrjus nad võimult, 14. sajandi viimasel kolmandikul. [[Timur]]i toetatud [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürsti]] liitlane [[Tohtamõš]] võitis lõplikult Mamaid 1380. aasta [[Kalka lahing (1380)|Kalka lahingus]] ning Tšingisiid [[Tohtamõš]] taastas Kuldhordi ainuvalitsemise. Edasi püüdis Tohtamõš aga nihutada piire lõuna poole ja tema väed tungisid [[Horezm]]i, mis seisis Timuri valitsuse all. See tänamatus vihastas Timurit. Ta asus [[1390]]. aastal [[Samarkand]]ist suure sõjaväega teele, põrkas Tohtamõši vägedega [[Volga]] (Etil'i) ääres kokku ja lõi ta väe puruks. Tohtamõš taganes [[Venemaa]]le, kogus sealt oma vasallidelt uue sõjaväe, et uuesti tugevale vastasele vastu astuda, sai aga [[1395]]. aastal uuesti lüüa. Timur võttis talt ta riigi ja ta võimu ning nimetas Kuldhordile uue khaani. Tohtamõš aga taandus Siberi aladele, kus valitses järgnevalt [[Tjumeni khaaniriik]]i.
[[Timuriidid]]e riigis taastasid Džutši suguvõsa võimu [[1413]]. aastal [[Siberi khaan]]ide järglased [[Šeibaniidid]]. Dünastia rajas mongoli khaani Džutši suguvõsast pärinev [[Muhammad Šaiban]]i (1451–1510), kes alustas 1499. aastal sõda [[Timuriidid]]e vastu, vallutas neilt 1500 [[Samarqand]]i ja tegi selle oma riigi pealinnaks ja alistas seejärel kogu [[Kesk-Aasia]]. Usbeki dünastia Šeibaniidid valitsesid Kesk-Aasias aastatel 1500–1599. 1508–1509 tegi Muhammad Šaiban rüüstava sõjakäigu kasahhide vastu, kuid sai 1510. aastal sai Mary all [[Pärsia]] [[Safaviidid]]e sõjaväelt lüüa. [[16. sajand]]i alguses moodustus aladel [[Siberi khaaniriik]]. [[17. sajand]]il valitsesid [[Buxoro]]ses 1598–1753 Orda soo kõrvalharust pärinenud [[Aštarhaniidid]].
==Hulagiidide dünastia==
| |||