Willem de Kooning: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Keeletoimetamine |
Keeletoimetamine |
||
24. rida:
[[1926]]. aastal sõitis de Kooning Ameerika Ühendriikidesse. Ta elas aasta [[New Jersey osariik|New Jerseys]] [[Hoboken]]is, kus töötas [[Maaler|maalrina]]. [[1927]]. aastal kolis ta [[Manhattan]]i stuudiosse ning tutvus kunstnike ja kunstikriitikute [[John Graham]]i ja [[Arshile Gorky|Arshile Gorkyga,]] kellest sai de Kooningi üks lähedasemaid sõpru. [[1935|1935. a]] oktoobris alustas de Kooning tööd USA riiklikus kunstiprojektis ([[Works Progress Administration Federal Art Project]]). De Kooning sai projektis töötada kaks aastat, kuni oli sunnitud lahkuma USA [[kodakondsus]]e puudumise tõttu. Siiski olid need kaks aastat kunstniku jaoks erakordsed, sest ta ei pidanud pidevalt muretsema enda ülalpidamise pärast, vaid sai nautida loomingulist vabadust. De Kooningi loomingus on nii [[tahvelmaal]]e kui ka [[seinamaal]]inguid, kuigi mitme tema seinamaalingu kavandeid ei viidud ellu. [[1938]]. aastal kohtus de Kooning [[Elaine de Kooning|Elaine Friediga]], kellega ta viie aasta pärast abiellus. Ka Elaine de Kooningist sai silmapaistev kunstnik.<ref name=":0" />
[[1940]]. aastatest hakati Willem de Kooningit tugevalt seostama abstraktse ekspressionismiga ning [[1950]]. aastatel tunnustati teda kui üht abstraktse ekspressionismi juhtivat kunstnikku. [[1948]]. aastal toimus New Yorgis [[Charles Egan]]i galeriis Willem de Kooningi esimene [[isikunäitus]], mis koosnes
[[1980]]. aastatel diagnoositi Willem de Kooningil [[Alzheimeri tõbi]] ja tema vara määrati hooldaja käsutusse. Samal ajal kui tema hilisemate tööde kvaliteet langes, tõusis varasemate tööde väärtus märgatavalt. [[1987]]. aastal müüdi "Roosa daam" ([[1944]]) [[oksjon]]il 3,6 miljoni [[dollar]]i eest ning 1989. aastal müüdi "Vahetus" ([[1955]]) 20,6 miljoni USA dollari eest. [[1989]]. aastal tunnustas [[Jaapan]]i kunsti ühenduse de Kooningi maali rahvusvahelise [[Praemium Imperiale]] preemiaga.<ref name=":0" />
31. rida:
Hoolimata [[Macho|matšolikust]] imagost ja vägivaldsest ning seksistikust stiilist oli de Kooningi oma kunst alati läbimõeldud ning teda peeti üheks kõige teadlikumaks New Yorgi koolkonna kunstnikuks. On leitud, et tema meisterlik tehnika oli võrreldav vanade meistritega, nagu [[Jean Auguste Dominique Ingres|Ingres]], [[Peter Paul Rubens|Rubens]] ja [[Rembrandt]], kelle teosed tedaka inspireerisid.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.theartstory.org/artist-de-kooning-willem.htm|Pealkiri=Willem de Kooning|Väljaanne=The Art Story: Modern Art Insight|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
De Kooningi töid iseloomustab radikaalne abstraktsus, milles
1938. aastal, inspireeritud Gorky loomingust, alustas de Kooning kurbade
[[1946]]. aastal, olles liiga vaene, et osta korralike värve, maalis de Kooning suuri mustvalgeid abstraktsioone, sealhulgas "Valgus augustis" (1946), "Must reede" (1948), "Zürich" ([[1947]]) ja "Postkast" (1947–48). Pärast neid töid arendas de Kooning keerulised ja segased abstraktsioonid "Asheville" (1948–49), "Pööning" (
Kuigi de Kooning sai tuntuks
"Naine I" ("Woman I") on de Kooningi kõige tuntum teos. Moodsa kunsti muuseum New Yorgis ([[New Yorgi moodsa kunsti muuseum|MoMA]]) ostis selle oma kogudesse selle esmakordsel näitusel. De Kooning töötas selle teose kallal kaks aastat, seda pidevalt ümber töödeldes. De Kooningi lõuendid olid tihti augulised tugevatest pintslilöökidest. Selleks et hoida värvi töötamiskõlblikuna pikema perioodi vältel kattis ta oma töid ajalehtedega ning pärast ajalehte maha koorides, jäi tihti sellest maha jälg. De Kooning ei kujundanud oma teoseid kunagi [[kollaaž]]ide võtmes, kuigi ta kasutas ajakirja trüki tehnikat, asetades ajakirjas olevate naiste suu kohati oma teose naise suu kohaga, maalides üle tekkinud jälge. Lõppteoses pole sellisest protsessist tavaliselt midagi säilinud. Populaarse meedia kasutamise poolest kunstis on de Kooning seega mõnevõrra [[popkunst]]i eelkäija, kuigi too üritas abstraktsele ekspressionismile vastanduda.<ref name=":2" />
|