Willem de Kooning: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rasta32 (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetamine
Rasta32 (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetamine
24. rida:
[[1926]]. aastal sõitis de Kooning Ameerika Ühendriikidesse. Ta elas aasta [[New Jersey osariik|New Jerseys]] [[Hoboken]]is, kus töötas [[Maaler|maalrina]]. [[1927]]. aastal kolis ta [[Manhattan]]i stuudiosse ning tutvus kunstnike ja kunstikriitikute [[John Graham]]i ja [[Arshile Gorky|Arshile Gorkyga,]] kellest sai de Kooningi üks lähedasemaid sõpru. [[1935|1935. a]] oktoobris alustas de Kooning tööd USA riiklikus kunstiprojektis ([[Works Progress Administration Federal Art Project]]). De Kooning sai projektis töötada kaks aastat, kuni oli sunnitud lahkuma USA [[kodakondsus]]e puudumise tõttu. Siiski olid need kaks aastat kunstniku jaoks erakordsed, sest ta ei pidanud pidevalt muretsema enda ülalpidamise pärast, vaid sai nautida loomingulist vabadust. De Kooningi loomingus on nii [[tahvelmaal]]e kui ka [[seinamaal]]inguid, kuigi mitme tema seinamaalingu kavandeid ei viidud ellu. [[1938]]. aastal kohtus de Kooning [[Elaine de Kooning|Elaine Friediga]], kellega ta viie aasta pärast abiellus. Ka Elaine de Kooningist sai silmapaistev kunstnik.<ref name=":0" />
 
[[1940]]. aastatest hakati Willem de Kooningit tugevalt seostama abstraktse ekspressionismiga ning [[1950]]. aastatel tunnustati teda kui üht abstraktse ekspressionismi juhtivat kunstnikku. [[1948]]. aastal toimus New Yorgis [[Charles Egan]]i galeriis Willem de Kooningi esimene [[isikunäitus]], mis koosnes must-valgetestmustvalgetest kompositsioonidest lõuendil. Samal aastal õpetas de Kooning [[Põhja-Carolina]] [[Black Mountain|Black Mountaini kolledžis]] ja 1950–1951 oli ta õpetaja [[Yale'i Ülikool|Yale’i]] kunstikoolis. [[1963]]. aastal sai de Kooningi alaliseks elukohaks East Hampton [[Long Island]]il. Kunstnik hakkas taas kujutama naisi, nagu ka teostel "Pastoraal" ja "Clam diggers". Tema [[1960]]. aastate kujutised on sama vastuolulised kui tema varasemad teosed naistest. Neid teoseid on tõlgendatud kui satiirilist rünnakut naisekeha vastu. De Kooning maalis naisefiguure end tagasi hoidmata, agressiivselt, ülevoolavalt ja pastoosselt. Loomingu hilisel perioodil meeldis kunstnikule üha enam saviskulptuuride tegemine.<ref name=":0" />
 
[[1980]]. aastatel diagnoositi Willem de Kooningil [[Alzheimeri tõbi]] ja tema vara määrati hooldaja käsutusse. Samal ajal kui tema hilisemate tööde kvaliteet langes, tõusis varasemate tööde väärtus märgatavalt. [[1987]]. aastal müüdi "Roosa daam" ([[1944]]) [[oksjon]]il 3,6 miljoni [[dollar]]i eest ning 1989. aastal müüdi "Vahetus" ([[1955]]) 20,6 miljoni USA dollari eest. [[1989]]. aastal tunnustas [[Jaapan]]i kunsti ühenduse de Kooningi maali rahvusvahelise [[Praemium Imperiale]] preemiaga.<ref name=":0" />
31. rida:
Hoolimata [[Macho|matšolikust]] imagost ja vägivaldsest ning seksistikust stiilist oli de Kooningi oma kunst alati läbimõeldud ning teda peeti üheks kõige teadlikumaks New Yorgi koolkonna kunstnikuks. On leitud, et tema meisterlik tehnika oli võrreldav vanade meistritega, nagu [[Jean Auguste Dominique Ingres|Ingres]], [[Peter Paul Rubens|Rubens]] ja [[Rembrandt]], kelle teosed tedaka inspireerisid.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.theartstory.org/artist-de-kooning-willem.htm|Pealkiri=Willem de Kooning|Väljaanne=The Art Story: Modern Art Insight|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
De Kooningi töid iseloomustab radikaalne abstraktsus, milles segunesseguneb [[kubism|kubismis]], [[sürrealism|sürrealismis]] ja [[ekspressionism|ekspressionismis]]. Ta on [[Jackson Pollock]]i kõrval üks tuntumaid abstraktseid ekspressioniste, kuigi deolid e Kooning ise oli terminite ja kunstiliikumiste alla liigitamise vastu. De Kooning töötles pidevalt oma kunstiteoseid ümber. Need jätavad dünaamilise lõpetamatuse mulje, justkui vormid neil liiguks ja alles selgineks. Selles mõttes on tema teosed tegevusmaalimise ilmekad näited, andes tunnistust kunstniku pidevast agressiivsest sekkumisest.<ref name=":1" /> Ta kujutas figuure tihti värvimassidena, kasutades pintsli asemel värvi laialihõõrumiseks või kraapimiseks pintslivart, puupulki, pahtlinuga vms.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jaak Kangilaski|pealkiri=20. sajandi kunst|aasta=1994|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=111}}</ref>
 
1938. aastal, inspireeritud Gorky loomingust, alustas de Kooning kurbade meesfiguuridemehefiguuride sarja, kuhu kuulusid "Kaks seisvat meesmeest", "Mees", "Istuv figuur" jt. Paralleelselt nende töödegavalmisid teostas ta lüürilise [[Koloriit|koloriidiga]] abstraktsed maalid "Roosa maastik" ja "Eleegia". Sellises laadis abstraktsioonide ja mingil määral geometriseeritudgeomeetriliste figuraalsete kompositsioonide nagu "Seisev mees" kõrval avaldas kunstnik ka sarja pealkirjata abstraktseid teosedteoseid, kus biomorfsed vormid lubavad figuure vaid aimata. [[1945]]. aastaks kulmineerusid need kaks laadi kulmineerusidstiili kooslusekskoos maalil "Roosad inglid".<ref name=":0" />
 
[[1946]]. aastal, olles liiga vaene, et osta korralike värve, maalis de Kooning suuri mustvalgeid abstraktsioone, sealhulgas "Valgus augustis" (1946), "Must reede" (1948), "Zürich" ([[1947]]) ja "Postkast" (1947–48). Pärast neid töid arendas de Kooning keerulised ja segased abstraktsioonid "Asheville" (1948–49), "Pööning" (14491949) ja "Väljakaevamine" (1950). Neis teostes leidis tade Kooning taas värvi ja [[Vabade assotsiatsioonide meetod|vabade-assotsiatsiooni assotsiatsioonide]] laadis kompositsioonilise väljenduse, millega de Kooningta näis maadlevat mitmeidmitu aastaidaastat.<ref name=":0" /> "Väljakaevamine" märgib de Kooningi 1940. aastate abstraktse loomingu kulminatsiooni. Sarnaselt maaliga "Pööning" käsitleb see figuuri ja tausta suhet, kus biomorfsete vormide sakilised servad põrkuvad jõuliselt kompositsiooni ruumiga. Kuid erinevalt "Pööningust" on "Väljakaevamises" varjunditena kasutatud [[primaarvärvPõhivärvinimede teooria|põhivärve]]e. "Väljakaevamine" oli de Kooningi loomingusloomingu viimane abstraktse tegevusmaali klassikaline näide abstraktsest tegevusmaalist enne täismahus värvide ja naiste teemadenaisefiguuri juurde tagasipöördumist.<ref name=":2">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.theartstory.org/artist-de-kooning-willem-artworks.htm#pnt_5|Pealkiri=Important Art by Willem de Kooning|Väljaanne=The Art Story: Modern Art Insight|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>
 
Kuigi de Kooning sai tuntuks eelnimetatudnimetatud abstraktsete maalidega, tundis ta alati tugevamat tõmmet ürgsete ja naturaalsete teemade vastu. Tema kõige kuulsamatekskuulsamad teosteksteosed on maalid naistest, mismille on ainulaadsed kombinatsioonidkombinatsioon žestilisest abstraktsusest ning vormidest on ainulaadne. De Kooning oli [[Pablo Picasso|Picasso]] kubismi eeskujul meister figuuride lahustamises ja moonutuslikus taasehitamises.<ref name=":1" />
 
"Naine I" ("Woman I") on de Kooningi kõige tuntum teos. Moodsa kunsti muuseum New Yorgis ([[New Yorgi moodsa kunsti muuseum|MoMA]]) ostis selle oma kogudesse selle esmakordsel näitusel. De Kooning töötas selle teose kallal kaks aastat, seda pidevalt ümber töödeldes. De Kooningi lõuendid olid tihti augulised tugevatest pintslilöökidest. Selleks et hoida värvi töötamiskõlblikuna pikema perioodi vältel kattis ta oma töid ajalehtedega ning pärast ajalehte maha koorides, jäi tihti sellest maha jälg. De Kooning ei kujundanud oma teoseid kunagi [[kollaaž]]ide võtmes, kuigi ta kasutas ajakirja trüki tehnikat, asetades ajakirjas olevate naiste suu kohati oma teose naise suu kohaga, maalides üle tekkinud jälge. Lõppteoses pole sellisest protsessist tavaliselt midagi säilinud. Populaarse meedia kasutamise poolest kunstis on de Kooning seega mõnevõrra [[popkunst]]i eelkäija, kuigi too üritas abstraktsele ekspressionismile vastanduda.<ref name=":2" />