Redaktsioon: 9. veebruar 2020, kell 01:18 redigeeri Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 285 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. veebruar 2020, kell 18:44 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
74. rida: ==Loodus== ===Pinnamood=== Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, [[Honshū]] saarel. Piki Honshū saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m ~~kõrguseid~~kõrgusi mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on [[Tōkyō]]st umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune [[Fuji]] mägi, mis on tegelikult [[vulkaan]] (purskas viimati aastal 1707). Ka paljud teised Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades on rohkelt kuumaveeallikaid. Umbes 108 vulkaani on praegugi aktiivsed <ref name="ATQU4" />. Vulkaanide ja kuumaveeallikate rohkus Jaapanis tuleneb sellest, et saarestik asetseb [[Vaikse ookeani tulerõngas\|Vaikse ookeani tulerõnga]] piirkonnas kolme laama – Filipiini laama, [[Euraasia laam]]a ja [[Vaikse ookeani laam]]a – kokkupuutekohas.<ref name="Jvlid" />. [[Pilt:01 Fujisan from Yamanakako 2004-2-7.jpg\|pisi\|Fuji mägi]] 241. rida: Moodne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline [[taimekasvatus]] – aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse [[sordiaretus]]es ja [[loomakasvatus]]es [[geenitehnoloogia]]t, mille avalikustamine tõi kaasa suure skandaali – tarbijaid ei olnud sellest teavitatud. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju mitmesuguseid [[põllukultuur]]e ja [[koduloom]]i. Teraviljadest kasvatatakse [[riis]]i ja [[nisu]], [[juurvili\|juurviljadest]] [[kartul\|kartulit]]~~eid~~, ~~valgeid~~valget [[redis\|redist]]~~eid~~ ja [[kapsas\|kapsaid]], puuviljadest [[mandariin]]e, [[arbuus]]e ja [[pirn]]e, koduloomadest liha[[veis]]eid, [[broiler]]eid, peekoni[[siga\|sigu]], küllaltki suur on munade ja [[piim]]a toodang. Valdav osa maismaast – 68% – on metsane ja mägine. [[Metsandus]] mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest. 48% metsast on istutatud mets, millega on püütud kompenseerida 20. sajandi teisel poolel toimunud metsaraiet (suur majanduskasv – võrreldav praegu Eestis toimuvaga). Paraku valiti kogu selle ala metsastamiseks tööstuslik seeder ([[Jaapani krüptomeeria]]), mis kasvab küll kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. 247. rida: Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega, sest Jaapani saared ulatuvad läbi mitme [[kliimavöönd]]i. Kõige levinumad on [[bambus]], seedrid, [[küpress]]id, [[mänd\|männid]], [[kastan]]id, [[pöök\|pöögid]] ja [[kamper\|kampri]]puud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järele väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja [[ehitusmaterjal]]i, vaid ka [[paber]]i, [[mööbel\|mööbli]] ja mitmesuguste muude [[tarbekaup]]ade tootmiseks. Seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. ===Kalandus=== 254. rida: ===[[Energeetika]]=== [[Elekter\|Elektrit]] toodetakse Jaapanis peamiselt [[soojuselektrijaam]]ades ja [[aatomielektrijaamades]], osaliselt ka [[hüdroelektrijaam\|hüdro-]], [[Geotermaalelektrijaam\|geotermaal-]] ja [[päikeseenergia]] l töötavates [[elektrijaam]]ades. Suurem osa [[energiakandja]]test tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Nafta ja naftatoodete impordi osatähtsus on 99,7%. Elektrienergia kogutoodang 1996. aastal oli 948 559 miljardit kWh, mis jagunes energiaallikate järgi järgmiselt: * fossiilkütused 61,47%, * hüdroenergia 8,34%, * aatomienergia 29,83% ja * muu 0,36%:). Elektrienergiat Jaapan ei impordi ega ekspordi (teeb seda ainult patareide ja akude näol). 279. rida: Jaapani Edo ajastul, umbes 1600 kuni [[Meiji restauratsioon\|Meiji ajastuni]] 1867, oli igasugune reisimine reguleeritud riigis postijaamade kaudu, kus reisijad pidid sobilikud dokumendid ette näitama. Vaatamata nendele piirangutele olid porteri jaamad ja hobuse tallid ning samuti ka kohad ööbimiseks ja söömiseks hästi läbitavatel teedel kättesaadavad. Sellel perioodil oli Jaapan suletud riik välismaalastele, seega välismaist turismi Jaapanis ei eksisteerinud. Pärast Meiji ajastut ja rahvusvahelise [[Raudteetransport\|~~raudtee võrgustiku~~raudteevõrgustiku]] loomist, muutus turism taskukohasemaks ka kohalikele elanikele ja välisturistid võisid Jaapanisse seaduslikult siseneda.<ref name="M72Cu" /> ==== Turism tänapäeval ==== 293. rida: ==== Turism pärast Fukushima katastroofi ==== Pärast [[Fukushima prefektuur\|Fukushima]] [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus\|tuumareaktorite katastroofi]] langes välisturistide hulk mitmeks kuuks. 2011. aasta septembris külastas Jaapanit umbes 539, 000 välisturisti, mis oli 25% madalam võrreldes sama kuuga aastal 2010. See oli tugevalt mõjutatud pärast Fukushima katastroofile järgnenud valuuta vahetuskursi tõusu, mis muutis reisimise Jaapanisse kallimaks. Et turismi Jaapanis stimuleerida, tegi Jaapani ~~Turismi Agentuur~~Turismiagentuur aastal 2011 plaani luua programm, mis nägi ette ligi 10 000 tasuta pileti jagamist välisturistidele. Kogu programm oleks maksma läinud 15 miljonit dollarit (umbes 13 miljonit eurot).<ref name="qaqqF" /><ref name="dtMbh" /> 26 detsember, 2011 teatas Jaapani Turismi Agentuur, et Jaapani Valitsus ei kiitnud programmi heaks.<ref name="ZBrf9" /> ==Haridus==

Jaapan: erinevus redaktsioonide vahel