Jõulud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
linki suvalisele blogile pole mõtet siin hoida, selle asemele võiks otsida mõne soliidse ülevaatliku allika |
PResümee puudub |
||
23. rida:
[[Nõukogude võim]] käsitles jõulusid religioosse pühana ning nende tähistamist püüti välja juurida, kandes vastava ilmaliku kombestiku üle vana-aasta õhtule ja uusaastale ([[näärid]]). Jõuluvana asemele tuli [[näärivana]], lauludes ja salmides asendati sõna "jõulu-" sõnaga "nääri-" jne. Jõulud olid tavalised töö- ja koolipäevad, jõulupühade kodusele tähistamisele vaadati võimude poolt viltu ning eriti noori püüti takistada kirikus käimast.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember) riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon. Rahvusringhääling kannab üle nii jõululaupäeva kui esimese jõulupüha jumalateenistusi. Paljudes asulates püstitatakse juba [[advent|advendiaja]] alguses keskväljakule elektrituledega ehitud jõulukuusk, mis jääb enamasti püsti [[kolmekuningapäev]]ani (langeb kokku [[Vene Õigeusu Kirik]]u jõululaupäevaga). Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele [[Advendiküünal|advendiküünlad]]. Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi [[päkapikk]] – jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud. Kaubandusettevõtted rõhutavad jõulude eel külluse, heaolu ja kinkide tegemise tähtsust, püüdes suurendada oma läbimüüki; jõuludekoratsioonid ilmuvad kauplustesse sageli juba novembrikuus. Jõuluaja traditsioonilisteks toitudeks on jäänud [[verivorst]]id ning [[seapraad]] [[ahjukartul]]i ja [[hapukapsas|hapukapsaga]]
Eestis, nagu ka teistes lääneriikides, antakse igal aastal välja jõulu[[postmark]]e.
57. rida:
Kuna jõule seostatakse kunstis, reklaamis ja muudes mütoloogia kandjates saanide, kuuskede, põhjapõtrade, [[lumi|lume]] ja muu põhjamaise atribuutikaga, on see jõulutööstuse mõjul levinud ka lõunamaades, kus lund praktiliselt ei tunta.
Jõuluootuse loomiseks on tava panna
Tavandis on tähtsal kohal majade akendele ja väliskülgedele helendavate tulede paigaldamine. Mitmes riigis on levinud ka [[jõulukaunistused|jõulukaunistuste]] võistlused.
|