SI-süsteemi ühikud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Muudeti lehekülje "SI-süsteemi ühikud" kaitsetase ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 7. september 2019, kell 15:44 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 7. september 2019, kell 15:44 (UTC))) |
Resümee puudub |
||
6. rida:
== SI põhiühikud ==
{{vaata | SI-süsteemi põhiühikud}}
SI-süsteemi kõigi seitsme põhiühiku definitsioonid (määratlused) põhinevad [[füüsikakonstant]]ide fikseeritud arvväärtustel, mille on kindlaks määranud [[CODATA]]. Uued määratlused on esitatud [[Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo |Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo]] reeglistiku (''SI-Brochure'') 9. trükis<ref name="SI">[https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si-brochure/SI-Brochure-9.pdf Le Système international d’unités 9e édition, 2019 (prantsuse ja inglise keeles)] </ref> ja avaldatud [[EL]]i direktiivina 2019/1258.<ref name="EL">[https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/3a2aec61-addd-11e9-9d01-01aa75ed71a1/language-et/format-HTML [[Euroopa Liidu direktiiv]] 2019/1258, 23. juuli 2019] </ref>
Fikseeritud väärtused on kehtestatud selleks, et põhiühikute arvväärusi saaks täpselt väljendada. Fikseeritud on iga konstandi niisugune arvväärtus, mis kehtestamise ajal vastas kõige paremini mõõtmistulemustele. Konstantide fikseeritud arvvääruste ja nende mõõtühikute omavahelise seose kaudu saab põhiühikuid kirjeldada ja matemaatiliselt avaldada.
{| class="wikitable"
|-
!
!Ühiku tähis
!
!Määratlusalus
!
|-▼
|[[sekund]]▼
| style="text-align: center" | s▼
|[[aeg]]▼
|Sekundi määratlus põhineb tseesium-133 aatomi häirimata põhioleku [[ülipeenstruktuur]]i kahe energiataseme vahelise ülemineku sageduse <math>\Delta\nu_{\text{Cs}}</math> fikseeritud arvväärtusel 9 192 631 770, ühik Hz ehk s<sup>−1</sup>
|<math>1\,\mathrm s = 9\,192\,631\,770\,\frac1{\Delta\nu_{\text{Cs}}}</math>
1 sekund on ajavahemik, mis võrdub tseesium-133 aatomi ülipeenstruktuuri kahe energiataseme vahelise ülemineku 9 192 631 770 [[võnkeperiood]]iga
|-
|[[meeter]]
| style="text-align: center" | m
|[[pikkus]]
|Meetri määratlus põhineb [[vaakum]]is leviva [[valguse kiirus]]e <math>c</math> fikseeritud arvväärtusel 299 792 458, ühik m · s<sup>−1</sup>
|Meeter on pikkus, mille läbib [[valgus]] [[vaakum]]is 299792458<sup>−1</sup> [[sekund]]i jooksul <br>17.[[CGPM]] (1983, resolutsioon 1, CR, 97)''▼
|<math>1\,\text{m} = \frac{c}{299\,792\,458}\;\text{s} = \frac{9\,192\,631\,770}{299\,792\,458}\frac{c}{\Delta\nu_{\text{Cs}}} </math> <br>
▲
|-
|[[kilogramm]]
| style="text-align: center" | kg
|[[mass]]
|Kilogrammi määratlus põhineb [[Plancki konstant |Plancki konstandi]] <math>h</math> fikseeritud arvväärtusel 6,626 070 15 · 10<sup>−34</sup>, ühik [[džaul|J]] · [[sekund|s]] ehk kg · m<sup>2</sup> · s<sup>−1</sup>, kusjuures [[meeter]] ja [[sekund]] on määratletud vastavalt <math>c</math> ja <math>\Delta\nu_{\text{Cs}}</math> kaudu:
|<math>1\,\text{kg} = \frac{299\,792\,458^2}{9\,192\,631\,770 \cdot 6{,}626\,070\,15} \cdot 10^{34}\,\frac{h \cdot \Delta\nu_{\text{Cs}}}{c^2}.</math>
1 kilogrammi täpne arvväärtus on kindlaks määratud <math>h</math>, <math>c</math> ja <math>\Delta\nu_{\text{Cs}}</math> fikseeritud arvväärtustega
▲|-
▲|[[sekund]]
▲| style="text-align: center" | s
▲|[[aeg]]
|-
|[[amper]]
| style="text-align: center" | A
|[[voolutugevus]]
|Ampri määratlus põhineb [[elementaarlaeng]]u ([[elektron]]i laengu) <math>e</math> fikseeritud väärtusel 1,602 176 634 · 10<sup>−19</sup>, ühik [[kulon]] (C) ehk ampersekund (A · s)
|<math>1\,\text{A} = \frac{e}{1{,}602\,176\,634 \cdot 10^{-19}}\,\frac{1}{\text{s}} = </math>
<math>=\frac{10^8}{9{,}192\,631\,770 \cdot 1{,}602\,176\,634}\,\Delta\nu_{\text{Cs}} \cdot e </math> <br>
[[Voolutugevus]] on 1 amper, kui [[elektrijuht |voolujuhi]] ristlõiget läbib sekundis 1/(1,602 176 634 · 10<sup>−19</sup>) ≈ 6,2 · 10<sup>18</sup> [[elektron]]i
|-
|[[kelvin]]
| style="text-align: center" | K
|[[ Absoluutne temperatuur|termodünaamiline temperatuur]]
|Kelvini määratlus põhineb [[Boltzmanni konstant |Boltzmanni konstandi]] <math>k</math> fikseeritud arvväärtusel 1,380 649 · 10</sup>−23</sup>, ühik J · K<sup>–1 </sup> ehk kg · m<sup>2</sup> · s<sup>−1</sup>
|<math>1\,\text{K} = \frac{1{,}380\,649 \cdot 10^{-23}}{k_\mathrm B}\,\frac{\text{kg} \cdot \text{m}^2}{\text{s}^2} = </math> <math>=\frac{1{,}380\,649}{9{,}192631770 \cdot 6{,}626\,070\,15} \cdot 10^{-11} \,\frac{\Delta\nu_{\text{Cs}} \cdot h}{k}</math> <br>
1 kelvin vastab termodünaamilise temperatuuri niisugusele muutusele, mis kaasneb [[termiline energia |termilise energia]] muutusega 1,380 649 · 10<sup>−23</sup> [[džaul]]i võrra.
|-
|[[mool]]
| style="text-align: center" | mol
|[[ainehulk]]
|Mooli määratlus põhineb [[Avogadro arv]]u <math>N_\text{A}</math> fikseeritud arvväärtusel 6,022 140 76 · 10<sup>23</sup>, ühik mol<sup>−1</sup>
|<math>1\,\text{mol} = 6{,}022\,140\,76 \cdot 10^{23} \,\frac{1}{N_\mathrm A} </math> <br>
|-
|[[kandela]]
| style="text-align: center" | cd
|[[valgustugevus]]
|Kandela määratlus põhineb 540 · 10<sup>12</sup> Hz sagedusega [[monokromaatsus|monokromaatilise]] [[kiirgus]]e [[valgusviljakus]]e <math>K_\text{cd}</math> fikseeritud arvväärtusel 683, ühik lm · W<sup>−1</sup> ehk cd · [[steradiaan|sr]] · kg<sup>−1</sup> · m<sup>−2</sup> · s<sup>3</sup>
|Kandela on valgustugevus, millega teatavas kindlas sihis kiirgab 540∙10<sup>12</sup>-hertsise sagedusega kiirguse allikas, kui tema [[kiirgustugevus]] selles suunas on 1/683 W/sr ([[vatt]]i [[steradiaan]]i kohta)"<br/>''16. [[CGPM]] (1979, resolutsioon 3; CR, 100)''▼
|<math>1\,\text{cd} = \frac{K_\mathrm{cd}}{683}\,\frac{\text{kg} \cdot \text{m}^2}{\text{s}^3 \cdot \text{sr}} = </math>
<math>=\frac{10^{-26}}{9{,}192\,631\,77^2 \cdot 6{,}626\,070\,15 \cdot 683} \,(\Delta\nu_{\text{Cs}})^2 \cdot h \cdot K_\mathrm{cd}</math>
▲
|}
== Erinimetustega tuletatud SI ühikud ==
Erinimetustega tuletatud ühikuid võib kombineerida põhiühikute ja teiste tuletatud ühikutega, nt džaul = njuuton × meeter (N∙m).
{| class="wikitable sortable"
|-
! Ühiku nimetus
|