SI-süsteemi ühikud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Muudeti lehekülje "SI-süsteemi ühikud" kaitsetase ([Redigeerimine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 7. september 2019, kell 15:44 (UTC)) [Teisaldamine=Lubatud vaid automaatselt kinnitatud kasutajatele] (aegumistähtaeg 7. september 2019, kell 15:44 (UTC)))
Resümee puudub
6. rida:
 
== SI põhiühikud ==
{{vaata | SI-süsteemi põhiühikud}}
SI-süsteemi kõigi seitsme põhiühiku definitsioonid (määratlused) põhinevad [[füüsikakonstant]]ide fikseeritud arvväärtustel, mille on kindlaks määranud [[CODATA]]. Uued määratlused on esitatud [[Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo |Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo]] reeglistiku (''SI-Brochure'') 9. trükis<ref name="SI">[https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si-brochure/SI-Brochure-9.pdf Le Système international d’unités 9e édition, 2019 (prantsuse ja inglise keeles)] </ref> ja avaldatud [[EL]]i direktiivina 2019/1258.<ref name="EL">[https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/3a2aec61-addd-11e9-9d01-01aa75ed71a1/language-et/format-HTML [[Euroopa Liidu direktiiv]] 2019/1258, 23. juuli 2019] </ref>
 
Fikseeritud väärtused on kehtestatud selleks, et põhiühikute arvväärusi saaks täpselt väljendada. Fikseeritud on iga konstandi niisugune arvväärtus, mis kehtestamise ajal vastas kõige paremini mõõtmistulemustele. Konstantide fikseeritud arvvääruste ja nende mõõtühikute omavahelise seose kaudu saab põhiühikuid kirjeldada ja matemaatiliselt avaldada.
 
{| class="wikitable"
|-
!ÜhikuPõhiühiku nimetus
!Ühiku tähis
!FüüsikalineMõõdetav suurus
!Määratlusalus
!Definitsioon
!AjaloolinePõhiühiku päritoluvalem võija seletus
|-
|[[sekund]]
| style="text-align: center" | s
|[[aeg]]
|Sekundi määratlus põhineb tseesium-133 aatomi häirimata põhioleku [[ülipeenstruktuur]]i kahe energiataseme vahelise ülemineku sageduse <math>\Delta\nu_{\text{Cs}}</math> fikseeritud arvväärtusel 9&nbsp;192&nbsp;631&nbsp;770, ühik Hz ehk s<sup>−1</sup>
|<math>1\,\mathrm s = 9\,192\,631\,770\,\frac1{\Delta\nu_{\text{Cs}}}</math>
 
1 sekund on ajavahemik, mis võrdub tseesium-133 aatomi ülipeenstruktuuri kahe energiataseme vahelise ülemineku 9&nbsp;192&nbsp;631&nbsp;770 [[võnkeperiood]]iga
|-
|[[meeter]]
| style="text-align: center" | m
|[[pikkus]]
|Meetri määratlus põhineb [[vaakum]]is leviva [[valguse kiirus]]e <math>c</math> fikseeritud arvväärtusel 299&nbsp;792&nbsp;458, ühik m&nbsp;·&nbsp;s<sup>−1</sup>
|Meeter on pikkus, mille läbib [[valgus]] [[vaakum]]is 299792458<sup>−1</sup> [[sekund]]i jooksul <br>17.[[CGPM]] (1983, resolutsioon 1, CR, 97)''
|<math>1\,\text{m} = \frac{c}{299\,792\,458}\;\text{s} = \frac{9\,192\,631\,770}{299\,792\,458}\frac{c}{\Delta\nu_{\text{Cs}}} </math> <br>
|1&nbsp;{{murd}}&nbsp;10 000 000 teepikkusest [[Maa (planeet)|Maa]] ekvaatorist põhjapooluseni piki [[Pariis]]i läbivat [[meridiaan]]i
|Meeter1 meeter on pikkus, mille läbib [[valgus]] [[vaakum]]is 299792458<sup>−1< 1/sup>299&nbsp;792&nbsp;458 [[sekund]]i jooksul <br>17.[[CGPM]] (1983, resolutsioon 1, CR, 97)''
|-
|[[kilogramm]]
| style="text-align: center" | kg
|[[mass]]
|Kilogrammi määratlus põhineb [[Plancki konstant |Plancki konstandi]] <math>h</math> fikseeritud arvväärtusel 6,626&nbsp;070&nbsp;15&nbsp;·&nbsp;10<sup>−34</sup>, ühik [[džaul|J]]&nbsp;·&nbsp;[[sekund|s]] ehk kg&nbsp;·&nbsp;m<sup>2</sup>&nbsp;·&nbsp;s<sup>−1</sup>, kusjuures [[meeter]] ja [[sekund]] on määratletud vastavalt <math>c</math> ja <math>\Delta\nu_{\text{Cs}}</math> kaudu:
|Kilogramm on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga <br/>''3. [[CGPM]] (1901, CR, 70)''
|<math>1\,\text{kg} = \frac{299\,792\,458^2}{9\,192\,631\,770 \cdot 6{,}626\,070\,15} \cdot 10^{34}\,\frac{h \cdot \Delta\nu_{\text{Cs}}}{c^2}.</math>
|Kilogramm on [[liiter|liitri]] [[vesi|vee]] mass
1 kilogrammi täpne arvväärtus on kindlaks määratud <math>h</math>, <math>c</math> ja <math>\Delta\nu_{\text{Cs}}</math> fikseeritud arvväärtustega
|-
|[[sekund]]
| style="text-align: center" | s
|[[aeg]]
|Sekund on tseesium 133 aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri üleminekule vastava kiirguse {{val|9192631770}} võnkeperioodi kestus <br/>''13. CGPM (1967/68, resolutsioon 1; CR, 103)'' <br> Selles definitsioonis peetakse silmas paigalseisvat tseesiumi aatomit temperatuuril 0 K <br> (Lisatud aastal 1997 [[Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee|CIPM]] poolt)''
|[[Ööpäev]] on jagatud 24 [[tund|tunniks]], mis on omakorda jagatud 60 [[minut]]iks ja iga minut omakorda 60 sekundiks
|-
|[[amper]]
| style="text-align: center" | A
|[[voolutugevus]]
|Ampri määratlus põhineb [[elementaarlaeng]]u ([[elektron]]i laengu) <math>e</math> fikseeritud väärtusel 1,602&nbsp;176&nbsp;634&nbsp;·&nbsp;10<sup>−19</sup>, ühik [[kulon]] (C) ehk ampersekund (A&nbsp;·&nbsp;s)
|Amper on sellise muutumatu elektrivoolu tugevus, mis läbides kaht lõpmatult pikka paralleelset kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet, mis paiknevad [[vaakum]]is teineteisest ühe [[meeter|meetri]] kaugusel, tekitab nende juhtmete vahel [[jõud|jõu]] 2∙10<sup>−7</sup> [[njuuton]]it juhtme iga meetripikkuse lõigu kohta<br/>''9. [[CGPM]] (1948)''
|<math>1\,\text{A} = \frac{e}{1{,}602\,176\,634 \cdot 10^{-19}}\,\frac{1}{\text{s}} = </math>
|Esialgselt oli amper defineeritud elektrokeemiliselt kui [[voolutugevus]], mille mõjul sadestub hõbenitraadi lahusest 1,118 milligrammi hõbedat sekundis. SI amper erineb viimasest 0,015 %
<math>=\frac{10^8}{9{,}192\,631\,770 \cdot 1{,}602\,176\,634}\,\Delta\nu_{\text{Cs}} \cdot e </math> <br>
[[Voolutugevus]] on 1 amper, kui [[elektrijuht |voolujuhi]] ristlõiget läbib sekundis 1/(1,602&nbsp;176&nbsp;634&nbsp;·&nbsp;10<sup>−19</sup>) ≈ 6,2&nbsp;·&nbsp;10<sup>18</sup> [[elektron]]i
|-
|[[kelvin]]
| style="text-align: center" | K
|[[ Absoluutne temperatuur|termodünaamiline temperatuur]]
|Kelvini määratlus põhineb [[Boltzmanni konstant |Boltzmanni konstandi]] <math>k</math> fikseeritud arvväärtusel 1,380&nbsp;649&nbsp;·&nbsp;10</sup>−23</sup>, ühik J&nbsp;·&nbsp;K<sup>–1 </sup> ehk kg&nbsp;·&nbsp;m<sup>2</sup>&nbsp;·&nbsp;s<sup>−1</sup>
|Kelvin on 1/273,16 vee [[kolmikpunkt]]i termodünaamilisest temperatuurist<br/>''13. [[CGPM]] (1967/68, resolutsioon 4; CR, 104)''<br />
|<math>1\,\text{K} = \frac{1{,}380\,649 \cdot 10^{-23}}{k_\mathrm B}\,\frac{\text{kg} \cdot \text{m}^2}{\text{s}^2} = </math> <math>=\frac{1{,}380\,649}{9{,}192631770 \cdot 6{,}626\,070\,15} \cdot 10^{-11} \,\frac{\Delta\nu_{\text{Cs}} \cdot h}{k}</math> <br>
|Ühik «kraadi Celsiust» (°C) võrdub ühikuga «kelvin» (K)
 
1 kelvin vastab termodünaamilise temperatuuri niisugusele muutusele, mis kaasneb [[termiline energia |termilise energia]] muutusega 1,380&nbsp;649&nbsp;·&nbsp;10<sup>−23</sup> [[džaul]]i võrra.
|-
|[[mool]]
| style="text-align: center" | mol
|[[ainehulk]]
|Mooli määratlus põhineb [[Avogadro arv]]u <math>N_\text{A}</math> fikseeritud arvväärtusel 6,022&nbsp;140&nbsp;76&nbsp;·&nbsp;10<sup>23</sup>, ühik mol<sup>−1</sup>
| Mool on ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid objekte (aatomeid, molekule, ioone vm osakesi) kui 0.012 kilogrammi süsinikku 12<br /> ''14. [[CGPM]] (1971, resolutsioon 3; CR, 78)''
|<math>1\,\text{mol} = 6{,}022\,140\,76 \cdot 10^{23} \,\frac{1}{N_\mathrm A} </math> <br>
 
|1 Moolmool on [[ainehulk]], milles sisaldub [[Avogadro arv]]uga (6,022∙10<sup>23</sup>) võrdne arv loendatavaidelementaarseid osakesiobjekte ([[molekul]]e, [[aatom]]eid, [[elektron]]e)
|-
|[[kandela]]
| style="text-align: center" | cd
|[[valgustugevus]]
|Kandela määratlus põhineb 540&nbsp;·&nbsp;10<sup>12</sup> Hz sagedusega [[monokromaatsus|monokromaatilise]] [[kiirgus]]e [[valgusviljakus]]e <math>K_\text{cd}</math> fikseeritud arvväärtusel 683, ühik lm&nbsp;·&nbsp;W<sup>−1</sup> ehk cd&nbsp;·&nbsp;[[steradiaan|sr]]&nbsp;·&nbsp;kg<sup>−1</sup> &nbsp;·&nbsp;m<sup>−2</sup> &nbsp;·&nbsp;s<sup>3</sup>
|Kandela on valgustugevus, millega teatavas kindlas sihis kiirgab 540∙10<sup>12</sup>-hertsise sagedusega kiirguse allikas, kui tema [[kiirgustugevus]] selles suunas on 1/683 W/sr ([[vatt]]i [[steradiaan]]i kohta)"<br/>''16. [[CGPM]] (1979, resolutsioon 3; CR, 100)''
|<math>1\,\text{cd} = \frac{K_\mathrm{cd}}{683}\,\frac{\text{kg} \cdot \text{m}^2}{\text{s}^3 \cdot \text{sr}} = </math>
|Põhineb standardse küünla valgustugevusel
<math>=\frac{10^{-26}}{9{,}192\,631\,77^2 \cdot 6{,}626\,070\,15 \cdot 683} \,(\Delta\nu_{\text{Cs}})^2 \cdot h \cdot K_\mathrm{cd}</math>
|-
|Kandela1 kandela on valgustugevus, millega teatavasteatud kindlas sihissuunas kiirgab 540∙10540&nbsp;·&nbsp;10<sup>12</sup>-hertsise sagedusega kiirguse allikas, kui tema [[kiirgustugevus]] selles suunas on 1/683 W&nbsp;·&nbsp;sr<sup>−1</srsup> ([[vatt]]i [[steradiaan]]i kohta)"<br/>''16. [[CGPM]] (1979, resolutsioon 3; CR, 100)''
|}
 
== Erinimetustega tuletatud SI ühikud ==
Erinimetustega tuletatud ühikuid võib kombineerida põhiühikute ja teiste tuletatud ühikutega, nt džaul = njuuton × meeter (N∙m).
{| class="wikitable sortable"
|-
! Ühiku nimetus