Saaga: erinevus redaktsioonide vahel

Ajaloosündmustel põhinevad saagad on nii kirjanduslikku kui ajaloolist väärtust kandev rahvalooming, mida on võrreldud kaasaegse ajalooromaaniga<ref>Jonuks, Tõnno. [(https://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.htm Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades. 2003]. Mäetagused nr 23. Vaadatud 08.04.2011.</ref>.

Eestis enam uuritud Islandi saagade (''Íslendingasögur'') sündmustik on enamjaolt seotud Islandi, Taani ja Norraga<ref>Zilmer, Kristel. [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator6/2kristelzilmer.pdf Kommunikatsioonist ja kontaktidest Läänemere piirkonnas islandlaste saagade näitel]. Sator nr 6, 2007 , PDF-fail. Vaadatud 08.04.2011).</ref>. Lisaks sisaldavad muistendid teateid Läänemere ida poolsetel aladel aset leidnud röövretkedest ja sõdadest, mille üheks toimumiskohaks peetakse Eestit. Siiani on Muinas-Eesti kohta enam teavet leitud kuningasaagadest (''konunga sögur''), mis räägivad peamiselt Norra kuningasuguvõsadest ja islandlaste saagadest (''islendinga sögur''), mis jutustavad islandlastest talupoegade elust ja tegudest <ref>"Kolm saagat Põhjamaade muinasajast"</ref>

Üheks pikemaks muistendiks, mille tegevuspaigaks peetakse Eestit (''Eistland''), on 13. sajandil kirja pandud saaga Norra kuningas Óláfr Tryggvasonist<ref>Tarvel, Enn 2005. [http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/112005/28-29mustv.pdf Kuningas Ólafr Tryggvasoni lapsepõlveaastad Idateel]. 2005. Haridus nr 28-29. PDF-fail. Vaadatud 08.04.2011.</ref>. Siinsetel aladel toimunud sündmusega seostatakse ka Ynglingite ja mitmeid teisi saagasid. Üldiselt kujutatakse Läänemere idarannikut ohtliku ja kummalise, mitmete mütoloogiliste tegelaste, nagu hiiglased ja draakonid, elutsemispaigana. Tõenäoliselt olid muinas-eestlased 13. sajandiks ristiusuga juba kokku puutunud, kuid saagakirjanike kujutlustes säilis siinne kant endiselt paganlike kommete kantsina, täis üleloomulikke olendeid ja juhtumisi<ref>Jonuks, Tõnno 2003. ''Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades''</ref>.

Põhjamaa saagade vastu hakkasid Eestis juba 19. sajandil huvi tundma baltisaksa uurijad. Saagatekstid on tänini muid ajalooallikaid täiendavaks uurimisaineseks Eesti arheoloogidele ja ajaloolastele, kes käsitlevad muistendeid vanimate Balti alasid kirjeldavate ülestähendustena. Eestis on saagakirjandusega tegelenud Arvo Alas, Tõnno Jonuks, Enn Tarvel, Mart Kuldkepp<ref>Kuldkepp, Mart. [http://www.folklore.ee/tagused/nr42/paikeselaul.pdf Päikeselaul. 2009]. Mäetagused nr 42, PDF-fail. Vaadatud 08.04.2011).</ref>, Kristel Zilmer, prof. Daniel Sävborg jt. 1980ndatest on Islandi saagasid eri tõlkijate eestindustes ilmunud seitsme raamatu jagu.