Mark Rothko: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Rasta32 (arutelu | kaastöö)
Keeletoimetamine
Rasta32 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
42. rida:
 
== Abstraktne ekspressionism ==
Rothko tihe lävimine rühmituse The Ten liikmetega ning tutvumine [[Joan Miró]] ja [[Paul Klee|Paul Kleega]] ajendasid kunstniku stiili muutumist [[Kujutav kunst|kujutavast]] [[Abstraktsionism|abstraktseks]]. Samuti sai ta palju inspiratsiooni 1930. aastatel populaarseks muutunud [[Sürrealism|sürrealismist]]. Tema lõuendid olid kaetud õhukese värvikihiga ning voolavad jooned olid justkui teoste sissemaalile kraabitud. Mõnikord on teostel ka figuraalsed elemendid: käed, jalad, pead ja näod. Tema teoste koloriit on pastelne, domineerivad roosakad ja kollakad toonid.
 
1938. aastal hakkasid tema teosed peegeldama kunstniku huvi arhailise kunsti ja müüdi vastu. Kunstniku lemmikuks sai uuesti akvarell. Selle perioodi maalidel kerkivad esile [[Kivistis|fossiile]] meenutavad geomeetrilised vormid, mis sarnanevad veidi koopamaalingutega.<ref name=":0" />
57. rida:
== Rothko kabel ==
[[Fail:Rothko chapel.jpg|pisi|Rothko kabel Houstonis]]
1964. aastal sai Mark Rothko Dominique ja John de Menililt tellimustöö. Patroonid soovisid Rothko teostega kaunistada [[Texas|Texase osariigis]] [[Houston]]is kaheksanurkse [[Rooma-Katoliku Kirik|roomakatoliku kiriku]] seinuseinad. Kunstnik võttis pakkumise vastu, üks tema eluunistusi oli olnud panustada füüsiliselt religiooni arengusse.
 
Rothko maalis kabeli jaoks kolm [[triptühhon]]it ja viis eraldiseisvat maali. Tumedates toonides teoseid inspireerisinspireerisid [[Jeesus|Kristuse]] kannatused, mistõttu tulevad mängu ka punakad ja rusked värvid.<ref name=":0" />
 
Kunstnik pühendas suure osa oma ajast kabeli täiustamisele. Kahjuks suri ta enne pühakoja ametlikku avamist. Nüüd on kabel pühendatud Mark Rothkole ning sinna on oodatud külastajad olenemata usuvaadetest.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.rothkochapel.org/learn/about/|Pealkiri=About|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2018}}</ref>
66. rida:
Rothko tahtis olla üks traditsioonilise kunsti tipptegijatest, kuid samal ajal hakkas traditsionalismile täielikult vastu.<ref name=":0" /> Tema meelest peaksid abstraktsed teosed kõnetama inimesi sama palju kui [[Akadeemiline kunst|akadeemilises stiilis]] teosed. Rothko soovis, et tema maalid mõjutaksid inimesi sama emotsionaalselt kui luule ja muusika.<ref name=":1" />
 
Tihti seostatakse Rothko väljamaalinguid [[Stendhali sündroomiga]] – vaatajatel kiireneb südamerütm, hakkab pea ringi käima ning on ka juhtunud, et vaataja hakkab kõrgendatud emotsiooni tõttu nutma.<ref name=":1" /> Erinevalt paljudest abstraktsetest ekspressionistidest ei kadunud Rothko teostest spirituaalsus ja religioon.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Erika Doss|pealkiri=Twentieth-Century American Art|aasta=2002|koht=Oxford|kirjastus=Oxford History of Art|lehekülg=121}}</ref> Rothko tahtis panna vaatajaid mõtlema religiooni olulisusele modernses maailmas, tuletades meelde inimeksistentsi ja kogu maailma ajutisust. Seetõttu on tema maale võrreldud [[William Shakespeare|Shakespeare]]'i teostega,<ref name=":1" /> mõlemad on traagilised ja ajatud.<ref name=":2" />
 
Rothko jaoks oli värvivalik kõige tähtsam. Värvid imiteerivad emotsioone, tõmbavad vaataja endasse ning tekitavad temas kaalutu ja endas kahtleva tunde. Värviplokkide udused, sulgi meenutavad piirjooned justkui kaotavad maalidelt kunstniku puudutuse ning teos pöördub vaataja poole ja puudutab tema hinge.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mark Rosenthal|pealkiri=Abstraction in the Twentieth Century: Total Risk, Freedom, Discipline|aasta=1996|koht=New York|kirjastus=Guggenheim Museum|lehekülg=284}}</ref>