Feodor Klement: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Feodor Klement''' (ka '''Theodor Klement'''; [[30. mai]] (vkj 12. juuni<ref name="TTT128" />) [[1903]] [[Peterburi]] – [[28. juuni]] [[1973]] [[Tartu]]) oli [[Venemaa|Vene]] ja [[Eesti]] [[füüsik]] ning [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i kauaaegne [[rektor]]. Klementi teadustöö keskendus [[tahkisefüüsika]]le, eelkõige [[luminestsents]]ile.
Feodor Klement sündis 1903. aastal Peterburi [[Jekaterinhof (linnajagu)|Jekaterinhofi]] linnajaos eestlaste Dietrich ja Karolina Klementi seitsmenda pojana. Dietrich Klement oli
==Varajane karjäär==
17. rida:
Kui ülikooli tegevus Leningradis 1944. aastal taastus, sai Feodor Klementist LRÜ optikakateedri [[dotsent]]. Sellel ametikohal jätkas ta 1951. aastani. 1945. aastal alustas ta LRÜ-s Nõukogude Liidu ülikoolide esimese luminestsentsikursuse lugemist. 1949–1951 oli ta LRÜ toimetiste "Вестник Ленинградского университета," peatoimetaja asetäitja. 1949. aastal võeti Klement vastu ka NSV Liidu Teaduste Akadeemia Luminestsentsialase Teadusliku Nõukogu liikmeks, kellena ta jätkas surmani 1973. aastal.<ref name="TTT129" />
==Rektorina Tartu Riiklikus Ülikoolis==
1951. aastal määrati Feodor Klement Tartu Riikliku Ülikooli rektoriks.<ref name="TTT130" /> Sellel ametikohal vahetas ta välja [[Alfred Koort]]i, kes oli pidanud rektoriametit 1944. aastast.
Klementi enda sõnul vaidles ta rektoriks määramisele järjekindlalt vastu mitmel põhjusel. Eelkõige ei soovinud ta loobuda enda rajatud luminestsentsilabori juhtimisest Leningradi Riiklikus Ülikoolis. Klementii veenmiseks pakuti talle algul võimalust labor koos kaastöölistega Tartusse kolida, seejärel aga jääda labori juhatajaks edasi ka Tartus töötades. Labori juhatamisest loobus Klement tõepoolest alles 1954. aasta aprillis.<ref name="TTT108-114" /><ref name="TTT118" />
28. rida:
Feodor Klementi teeneks peetakse ülikooli rolli taastamist teaduskeskusena ja õppetöö arendamist teaduspõhisena.{{lisa viide}} Administratiivtöö kõrvalt jätkas Klement aktiivset teadustööd. Ta oli Tartu [[tahkisefüüsika]] koolkonna rajaja{{lisa viide}}, tema juhtimisel loodi Füüsika Instituudi juurde tahkisefüüsika laboratoorium{{lisa viide}}. [[1952]]. aastal võttis ta enda peale vastloodud Teaduste Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi, hilisema [[Tartu Ülikooli Füüsika Instituut|Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi]] luminestsentsilabori juhtimise<ref name="TTT130" />. 1953–1954 kuulus ta organiseerimiskomiteesse, kes korraldas Tartus V üleliidulise luminestsentsialase nõupidamise<ref name="TTT130" />. [[1954]]–1960 oli ta eksperimentaalfüüsika sektori juhataja [[Tartu Tähetorn]]is<ref name="TTT130" />.
1952–1973 oli Klement Nõukogude Rahukaitsekomitee liige, Eesti NSV Teaduste Akadeemia FAI teadusliku nõukogu liige, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Seltsi tegevliige ning Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühingu (hiljem ühing Teadus) liige. 1953–1973 kuulus ta
1952–1953 oli Feodor Klement EK(b)P Tartu oblastikomitee ja oblastikomitee büroo liige, 1953–1971 EKP Tartu linnakomitee ja linnakomitee büroo liige. 1953–1954 oli ta EK(b)P KK liikmekandidaat ja 1954–1972 EKP KK liige. Ta kuulus 1954–1966 ka
Klementi rektoriks oleku ajal toimus veel üks Tartu Ülikooli ajaloos tähelepanuväärne sündmus: [[Tulekahju Tartu Ülikooli peahoones 1965. aastal|tulekahju ülikooli peahoones]] [[1965]]. aasta detsembris.<ref name="TTT123-124" />
39. rida:
Lisaks mitme senise ameti jätkamisele oli Feodor Klement 1971–1973 professor-konsultant Eesti NSV Teaduste Akadeemia FAI juures.<ref name="TTT131" />
==
* 1945 – medal "[[Vapra töö eest Suures Isamaasõjas aastail 1941-1945|Vapra töö eest Suures Isamaasõjas aastail 1941–1945]]"<ref name="TTT129" />
* 1949 – Leningradi Riikliku Ülikooli preemia parima teadusliku töö eest<ref name="TTT129" />
* 1951 – [[ENSV Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] akadeemik<ref name="TTT130" />
* 1951 – orden "[[Austuse märk]]"<ref name="TTT130" />
* 1952 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi]] aukiri<ref name="TTT130" />
* 1955 – [[Nõukogude-Tšehhoslovakkia Sõprusühing]]u Presiidiumi Keskkomitee aumärk<ref name="TTT130" />
* 1956 – medal "[[Uudismaade ülesharimise eest]]"<ref name="TTT130" />
* 1959 – [[Nõukogude Eesti preemia]] teadusliku kollektiivi juhendajana (J. Kirs, [[Tšeslav Luštšik]], N. Luštšik, K.-S. Rebane)<ref name="TTT130" />
* 1959 – [[NSVL Teaduste Akadeemia|NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] Presiidiumi aukiri<ref name="TTT130" />
* 1961 – [[Lenini orden]]<ref name="TTT131" />
* 1963 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]]<ref name="TTT131" />
* 1964 – [[Hatšatur Abovjani nimeline medal]]<ref name="TTT131" />
* 1965 – [[Tööpunalipu orden]]<ref name="TTT131" />
* 1967 – orden "Austuse märk" (teist korda)<ref name="TTT131" />
* 1968 – aumärk "50 aastat ÜLKNÜ-d"<ref name="TTT131" />
* 1969 – sotsialistliku töö kangelase nimetus koos Lenini ordeni ja kuldmedaliga "[[Sirp ja vasar (medal)|Sirp ja vasar]]"<ref name="TTT131" />
* 1970 – medal "100 aastat V. I. Lenini sünnist"<ref name="TTT131" />
* 1970 – kanti esimesena [[Tartu linna auraamat]]usse<ref name="TTT131" />
* 1972 – medal "Tartu Riiklik Ülikool" nr 1<ref name="TTT131" />
* 1973 – [[Oktoobrirevolutsiooni orden]]<ref name="TTT131" />
* 1973 – [[Nõukogude Teaduse ja Tehnika Ajaloolaste Ühendus]]e presiidiumi audiplom<ref name="TTT131" />
* 1973 – [[Loodusuurijate Selts|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Seltsi]] auliige<ref name="TTT131" />
==Isiklikku==
| |||