Mark Rothko: erinevus redaktsioonide vahel

| Tegevusala = [[maalikunstnikmaalikunst]]

Mark Rothko sündis [[25. september|25. septembrilseptemberil 1903. a]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]] Dvinski linnas (praegupraegune [[Daugavpils]] [[Läti]]s). Rothko elas esimesed kümme aastatkümneaastaseni Dvinski juudi kogukonnas. [[5. august]]il [[1913]]. a emigreerus ta koos oma ema Anna ja vanema õe Soniaga [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kuhu isa Jakob ning vennad Moise ja Albert olid juba kolm aastat varem olid ümber asunud. Rothko saabus alguses [[New York]]i, kuid liitus isaga [[Portland]]i juudi kogukonnas. Seitse kuud hiljem isa suri. Elukohavahetuse peamine eesmärk oli lastele parema hariduse andmine, sest tsaariTsaari-Venemaal olid juudid tagakiusatud, ningmistõttu oli neil teadmiste omandamine võimatu. Pärast isa surma piditöötas Markus õpingute kõrvalt töötama postiljonina. TaSiiski leidis siiskita aega, et käia kunstikoolis, õppida mängima [[klaver]]it ja [[mandoliin]]i ning osaleda debattides.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Diane Waldman|pealkiri=Mark Rothko|aasta=1978|koht=London|kirjastus=Thames & Hudson|lehekülg=17}}</ref>

18-aastaselt kolis Rothko [[New Haven]]isse, et jätkata haridusteed [[Yale'i Ülikool|Yale'i ülikool]]is. Ta õppis seal inglise ja prantsuse keelt, ajalugu, matemaatikat, bioloogiat, majandust, füüsikat ja filosoofiat. Sissetuleku puudumise tõttu pidi ta ülikooli pooleli jätma ning ta otsustas kolida New Yorki. Seal sattus Rothko kogematajuhuslikult sõbra ateljeesse., Takus vaimustus kohe kunstist ning otsustas, et just kunstnikuelu on talle mõeldud.<ref name=":0" />

1935. aastal liitus ta kunstnikerühmitusegakunstnike rühmitusega The Ten, kuhu kuulusid üheksa kunstnikku, sealhulgas [[Adolph Gottlieb]]. Gottliebist sai Rothko kõige lähedasem sõber ja töökaaslane. Koos tol ajal veel tundmatu [[Barnett Newman]]iga andsid nad välja manifesti, kus kritiseeriti ajakirjanduseskritiseerisid moodsa kunsti mahategemist ajakirjanduses.<ref name=":0" /> Tihti omistatakse Rothkole tema sõprade poliitilistest vaadetesthoiakutest lähtudes kommunistlikke vaateid, kuid Rothko ei defineerinud kunagi oma vaateid niiseiskohti avalikult.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrew Hemingway|pealkiri=Artists on the Left. American Artists and the Communist Movement 1926-1956|aasta=2002|koht=New Haven|kirjastus=Yale University Press|lehekülg=217}}</ref>

Karjääri alguses kasutas ta kunstnikuna oma kodanikunime, kuid 1940. aastal hakkas ta oma nimega rohkemsellega eksperimenteerima ning jõudis kunstnikunime Mark Rothkoni. 1959. aastal vormistas ta selle nime ametlikult.<ref name=":0" />

1944. kohtus kunstnikta kunstniku [[Mell Beistle]]'iga, kellega ta aasta hiljem abiellus. 1950. aastal sündis tütar Kate ja 13 aastat hiljem nägi ilmavalgust poeg Christopher.<ref name=":0" /> Kunstniku lapsed on kunstnikuhallanud päranditosa hallanudtema teoseid, näiteks on nad laenanudlaenatud kuus originaalteost Lätis isa kodulinnas asuvale [[Mark Rothko keskus]]ele.<ref>{{Netiviide|Autor=Eva Eliise Oll|URL=https://www.muurileht.ee/mark-rothko-ja-daugavpilsi-oomenid/|Pealkiri=Mark Rothko ja Daugavpilsi oomenid|Väljaanne=Müürileht|Aeg=30.08.2018|Kasutatud=30.11.2018}}</ref>

Mark Rothko elas väga ennasthävitavalt, tal oli probleeme alkoholi ja suitsetamisega ning ta võitles [[depressioon]]iga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.markrothko.org/biography/|Pealkiri=Biography|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2018}}</ref> Impulsiivne eluviis ja tervisehädad olid tema surma peamisekspeamine põhjusekspõhjus. Rothko sooritas 1970. aasta veebruaris enesetapu. Tema assistent leidis ta surnukeha temaRothko New Yorgi korteri köögipõrandalt. Rothko oli võtnud ülemäära tablette võtnud ning lõiganud läbi parema käe veenid. Kunstnik on maetud New Yorgi kalmistule.<ref>{{Netiviide|Autor=Rachel Cooke|URL=https://www.theguardian.com/artanddesign/2008/sep/14/art1|Pealkiri=The art cheats who betrayed my father|Väljaanne=The Guardian|Aeg=14.09.2008|Kasutatud=30.11.2018}}</ref>

1920. aastate alguses maalis Rothko linnavaateid ja aktimaale, saades inspiratsiooni Euroopas populaarsust kogunud [[Dadaism|dadaistlikustdadaismist]] ja [[Sürrealism|sürrealistlikustsürrealismist]] liikumisest. Tema õppejõu [[Max Weber]]i [[Kubism|kubistlikud]] teosed mõjutasid Rothko kompositsiooni ja teemavalikuid. PõhiliseksTema põhilised meediumiksmeediumid olid [[Akvarell|vesivärvid]] ja grafiitpliiatsid, hiljem hakkas ta tasapisi katsetama [[õlivärv]]idega katsetama. Rothko varajast loomingut on raske klassifitseeridaliigitada, sest paljudel teostel on mitu kuupäeva ja pealkirja ning tihti muutis kunstnik poole teose pealt maalimisstiili.<ref name=":0" />

1928. aastal eksponeeriti esimest korda Rothko teoseid grupinäitusel. ning viisViis aastat hiljem toimus tema esimene isikunäitus New YorgiYorgis Kaasaegsekaasaegse Kunstikunsti Galeriisgaleriis (Contemporary Arts Gallery).<ref name=":0" />

Rothko tihe lävimine rühmituse The Ten liikmetega ning tutvumine [[Joan Miró]] ja [[Paul Klee]] teostega olid ajendiksajendasid kunstniku stiili transformeerumiselemuutumist figuratiivsetelt[[Kujutav teosteltkunst|kujutavast]] [[Abstraktsionism|mittefiguratiivseteleabstraktseks]]. Samuti sai ta palju inspiratsiooni 1930. aastatel populaarseks muutunud sürrealistidelt[[Sürrealism|sürrealismist]]. Tema lõuendid olid kaetud õhukese värvigavärvikihiga ning voolavad jooned olid justkui teoste sisse kraabitud. Mõnikord tulevadon mänguteostel ka figuratiivsedfiguraalsed elemendid –: käed, jalad, pead ja näod. Tema teoste koloriit olion pastelne, domineerivad roosakad ja kollakad toonid.

1938. aastal hakkasid tema teosed väljendamapeegeldama kunstniku huvi arhailise kunsti ja müüdi vastu. Kunstniku lemmikuks sai uuesti akvarell. TemaSelle maalideltperioodi maalidel kerkivad esile [[Kivistis|fossiile]] meenutavad geomeetrilised vormid, mis sarnanevad veidi koopamaalingutega.<ref name=":0" />

1947. aastal lõpetas ta mikroorganismidest inspireeritud teoste maalimise ning alustas oma legendaarsete värviväljamaalidegavärviväljamaalide tegemist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sam Hunter|pealkiri=Modern American Painting and Sculpture|aasta=1959|koht=New York|kirjastus=Dell Publishing Company|lehekülg=155}}</ref>

1949. aastaks kujunes välja Rothko omapäraseim ja tuntuim maalistiil, – väljamaalid[[värviväljamaal]]. Rothko maalis suurtele lõuenditele: harilikult jäid mõõtmed ühe-kahe meetri piiressesuurustele ninglõuenditele, lõuendmille olikattis paksultpaksu värviga kaetudvärvikihiga. Kunstniku teosed muutusid tasapinnalisemaks, varem kujutatud voolavad vormid muutusidasendusid kahekskahe või kolmekskolme ristkülikuksristkülikuga, mis justkui hõljuksidhõljuvad üksteise kohal. Rothko saavutas hõljumisefekti, kuinii, taet kandis õlivärve lõuendile paksu kihinakihi ningõlivärvi, mille kraapis enne nende kuivamist kraapis need osaliselt maha, japaljastades paljastasebaühtlaselt ebaühtlaseltall allolevaoleva värvi.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Anna Moszynska|pealkiri=Abstract Art|aasta=1990|koht=London|kirjastus=Thames & Hudson|lehekülg=165}}</ref>

Väljamaalingute stiili väljakujunemisel ja algusaastatel oli Rothkoteoste koloriit pehme ja helendav, taRothko kasutas tihti kollakaid ja oranžikaid toone, millest õhkus kergust ja soojust. Sellest perioodist pärit maalid on ka kõige kõrgemalt hinnatud,. maalMaal "Untitled (oranžOranž, punane, kollane)" müüdi 2012. aastal rekordhinna eest: oksjonimaja [[Christie's]] sai teose eest 79,9 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://artist.christies.com/Mark-Rothko--42255.aspx|Pealkiri=Mark Rothko|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2018}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://epl.delfi.ee/kultuur/rothko-taies-tegi-oksjonil-rekordi?id=64383620|pealkiri=Rothko taies tegi oksjonil rekordi|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=12. mai 2012|vaadatud=25.02.20}}</ref> 1960. aastatel muutusid teoste toonid tumedamaks, tihti kasutas ta pruunikaid ja hallikaid toone.

1968. aastal tuvastati Rothkol [[aort|aordi]][[aneurüsm]], mille tõttu ei saanud ta enam suureformaadilisi maale maalida. Tema paberi pealepaberile maalitud teosed olid läbikumavamadläbikumavad ja heledamad kui kunagi varem.<ref name=":1" />

1964. aastal sai Mark Rothko Dominique ja John de Menililt tellimustöö. Patroonid soovisid Rothko teostega kaunistada [[Texas|Texase osariigis]] [[Houston]]is asuva kaheksanurkse [[Rooma-Katoliku Kirik|roomakatoliku kiriku]] seinu. Kunstnik võttis pakkumise vastu, üks tema eluunistusi oli olnud panustada füüsiliselt religiooni arengusse.

Rothko maalis kabeli jaoks kolm [[triptühhon]]it ja viis eraldieraldiseisvat maali. Tumedates toonides teosedteoseid on saanud inspiratsiooniinspireeris [[Jeesus|Kristuse]] kannatustestkannatused, mistõttu tulevad mängu ka punakad ja rusked värvid.<ref name=":0" />

Kunstnik pühendas kogusuure osa oma ajaajast kabeli täiustamisele. Kahjuks suri ta enne pühakoja ametlikku avamist. NüüdseksNüüd on kabel pühendatud Mark Rothkole ning sinna on oodatud külastajad olenemata usulistest vaadetestusuvaadetest.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.rothkochapel.org/learn/about/|Pealkiri=About|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=30.11.2018}}</ref>

Tihti seostatakse Rothko väljamaalinguid [[Stendhali sündroomiga]] – vaatajatel kiireneb südamerütm, hakkab pea hakkab ringi käima ning mõnikord on etteka tulnudjuhtunud, et keegi vaatajaistvaataja hakkab kõrgendatud emotsiooni tõttu nutma.<ref name=":1" /> Erinevalt paljudest abstraktsetest ekspressionistidest ei kadunud Rothko teostest spirituaalsus ja religioon.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Erika Doss|pealkiri=Twentieth-Century American Art|aasta=2002|koht=Oxford|kirjastus=Oxford History of Art|lehekülg=121}}</ref> Rothko tahtis panna vaatajaid mõtlema religiooni vajalikkuseleolulisusele modernses maailmas, tuletades meelde inimeksistentsi ja kogu maailma ajutisust. Seetõttu on tema maale võrreldud [[William Shakespeare|Shakespeare]]'i teostega,<ref name=":1" /> mõlemad on traagilised ja ajatud.<ref name=":2" />

Rothko jaoks oli värvivalik kõige tähtsam,. värvidVärvid imiteerivad emotsioone, tõmbavad vaataja enda sisseendasse ning tekitavad temas kaalutu, kuidja endas kahtleva tunde. Värviplokkide udused, sulgi meenutavad piirjooned justkui kaotavad maalidelt kunstniku puudutuse ning teos pöördub vaataja poole ja puudutab tema hinge.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mark Rosenthal|pealkiri=Abstraction in the Twentieth Century: Total Risk, Freedom, Discipline|aasta=1996|koht=New York|kirjastus=Guggenheim Museum|lehekülg=284}}</ref>