Elmina Otsman: erinevus redaktsioonide vahel

Elmina Otsman sündis 14. novembril 1924 Venemaal Luga rajoonis Betkovo külas Venemaa eestlaste peres. Otsmanide kodune keel oli eesti keel. Paari aasta pärast kolis pere Goruška külla, kus asuti tööle Znamja (eesti k 'lipp') kolhoosis. See oli vene küla, kus Otsman hakkas rääkima vene keeles. Kooliteed alustas ta vene koolis, edaspidi käis Luga eesti koolis, kuid sõja tõttu kokku ainult 5 klassi. 1937. aastal Luga eesti kool suleti ja õpetajad likvideeriti. Ajastule tüüpiliselt alustas Otsman varakult tööinimese elu. 13-aastaselt asus Otsman tööle Znamja kolhoosis hobustega, 16-aastaselt Luga masina-traktorijaamas ja 1941. aastal õppis isa kõrvalt 17-aastasena traktorit juhtima. Samal aastal osales Otsman Luga masina-traktorijaama evakueerimisel trajektooril Luga – Tšudovo – Hvoinaja – Tšerepovetši linn ‒ Hvoinaja, kokku üle 1000 km traktoritel. Liiguti vaevaliselt, aeglaselt, nälgides, üle laipade ja saksa lennukite pommirahes. <ref name="Hinrikus"> Rutt Hinrikus. Eesti rahva elulood. Sajandi sada elulugu I osa. Tallinn: Tänapäev, 2000</ref> Pärast sõda suunati Otsman Boksidogorski linna tööstuskooli nr 9 mehaanikute kursustele ja sealt Leningradi traktoriremonditöökotta lukksepaks. <ref name="Otsman"> Elmina Otsman. Põldude kutse. Tallinn: Eesti Raamat, 1982</ref> 1945 tehti Otsmanile ettepanek minna Eestisse, kus olevat töökäsi vaja. Alguses olid traktorijaamad alles loomisel, lisaks ei usaldatud Otsmani traktorirooli ja ta teenis leiba mitmesuguste töödega, näiteks postipakkide vedajana erisides.<ref name="Otsman"/><ref name="Hinrikus"/> 1948. aastal lõpetas Otsman Viljandi masina-traktorijaamas mehhanisaatorite kursused ja oma esimesed vaod Eestimaa põldudele kündis ta Elmar Purga abilisena Tarvastu vallas kolhoosis Punane Koit 1948. aasta kevadel. <ref name="Otsman"/> 1949. aastal lõpetas Otsman edukalt esimese naisena Eesti esimese kombainerite kursuse Helme Põllumajanduse Mehhaniseerimise koolis ja asus tööle kombainerina Viljandi rajoonis, kus ta koristas vilja järgnevatel aastakümnetel mitmes majandis. 1952 juhtis naistraktoristide brigaadi. <ref name="Vingissaar"> Eesti NSV sotsialistliku töö kangelased: biograafiline teatmik. Koost. Endel Vingissaar. Tallinn: Eesti Raamat, 1979</ref> Talle saadeti elu jooksul Rostovi tehasest kaks nimelist kombaini.<ref name="Otsman"/> Elmina Otsman oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseisukoosseis]]u saadik, Ülemnõukogu Presiidiumi liige, NSV Liidu Ülemnõukogu IV ja V ja IX koosseisu saadik. Aastatel 1966–1976 oli ta [[EKP Keskkomitee]] liige. Ta oli NLKP XXII kongressi delegaat. Samuti oli Otsman Eesti NSV Rahukaitsekomitee liige ja Viljandi rajooni naistöökomisjoni liige. Korduvalt valiti teda Viljandi rajooninõukogu saadikuks.<ref name="Vingissaar"/>