Redaktsioon: 23. veebruar 2020, kell 15:23 redigeeri EnTub (arutelu \| kaastöö) 26 muudatust P Lühendamine (ingl.k. asemel ingl). Sõnade ‘mõnedest arvutitest’ asendamine mõnedel arvutitel. Korduste eemaldamine või asendamine muu sõna/millegi kokkuvõtlikumaga. Mõned väiksemad vead nagu täht puudu või tähed vahetuses. Topelt tühikud. Tegemist on tõlgitud artikliga inglise keelesest Vikipeediast, hetkel märgitud keeletoimetatuks, aga kas see on faktiliselt korrektne? ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. veebruar 2020, kell 15:33 redigeeri eemalda EnTub (arutelu \| kaastöö) 26 muudatust P Sai parandatud juba lisatud viited ja vormistatud korrektselt (teatud osa kopeeritud ja kleebitud - näiteks eesti keelsele Vikipeediale ei sobi "30th January". Uuem muudatus →
9. rida: Termin tuli kasutusele, kui Intel kuulutas välja [[Pentium Pro]] ja [[Pentium II]] protsessorid 1990. aastal. "Esi" viitab siinpuhul protsessori välisele liidesele, mis ühendab protsessori kogu ülejäänud arvuti komponentidega. Tagasiin aga tagab ühenduse ainult vahemälu või teiste keskprotsessoritega.<ref name="NYzLy" /> Esisiini esineb põhiliselt [[personaalarvuti]]te [[emaplaat]]idel ja [[server]]ites. Nimetatud tehnoloogia tõi kaasa arvuti kiiruse kasvu, mida komplektse siini arhitektuuriga arvutid eelneval aastakümnel saavutada ei suutnud.<ref name="intel">{{cite web \|title= Introduction to Intel Architecture: The Basics \|author= Todd Langley and Rob Kowalczyk \|date= January 2009 \|url= ftp://download.intel.com/design/intarch/PAPERS/321087.pdf \|publisher= Intel Corporation \|work= "White paper" \|accessdate= May 28, 2011 \|url-status= dead \|archiveurl= https://web.archive.org/web/20110607114224/http://download.intel.com/design/intarch/papers/321087.pdf \|archivedate= June 7, 2011 }}</ref> Esisiinid ühendavad protsessori ja kogu ülejäänud riistvara tavaliselt [[kiibistik]]e abil, mida Intel implementeeris [[Põhjasild\|põhjasilla]] ja [[Lõunasild\|lõunasillana]]. Teised siinid nagu [[PCI siin\|PCI]], [[kiirendatud graafikaport]] (AGP) ja mälusiinid on ühendatud samuti neisse kiibistikesse, et andmeid eri komponentide vahel edastada. Eespool nimetatud siinid jooksevad tavaliselt esisiini [[taktsagedus]]el, kuid ei pruugi olla sellega [[Sünkroonsus\|sünkroonitud]]. 41. rida: Esisiini kasutati kõikides Intel [[Intel Atom\|Atom]], [[Celeron]], [[Pentium]], [[Core 2]] ja [[Xeon]] protsessorite mudelites aastani 2008. Esialgu oli esisiin keskmiseks osaks kõikide süsteemi seadmete ühendamiseks protsessoriga. Selle tehnoloogia negatiivseks küljeks oligi aga see, et liiga palju andmeid üritatakse saata läbi ühe siini. Aastate jooksul muutusid protsessorid aga võimekamateks ja enam ei suutnud esisiin andmete edastamisega hakkama saada. Siit tulidki välja uued tehnoloogiad: AMD HyperTRansport ja Inteli DMI 2.0 või QPI. Need seadmed ei kasuta enam põhjasilda, et suhelda sisend-väljundkontrolleriga, lõunasillaga ja muude komponentidega, vaid luuakse otseühendus. Nii kaotatakse koormus esisiinilt ja jaotatakse see laiali.<ref>{{cite web \|title= AMD HyperTransport Bus: Transport Your Application to Hyper Performance \|date= 29. september 2003 \|author= Allan McNaughton \|publisher= AMD \|url= http://developer.amd.com/documentation/articles/Pages/929200370.aspx}}</ref> Tänapäeval on protsessorid arenenud nii kaugele, et mälukontrollerid on protsessorisse sisse ehitatud, mille tõttu saab HyperTransport või QPI midagi muud efektiivsemalt teha.<ref name="QPI">{{cite web \|title= An Introduction to the Intel QuickPath Interconnect \|date= 30. jaanuar 2009 \|publisher= Intel Corporation \|url= http://www.intel.com/technology/quickpath/introduction.pdf \|accessdate= 14. juuni 2011 }}</ref> == Andmeedastuskiirus ==

Esisiin: erinevus redaktsioonide vahel